"Ringvaade" Istanbulis: Türgi ei taha üles kasvatada tulevikuta Süüria laste põlvkonda ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Paljud Süüria kodusõja eest põgenenud inimesed tunnistavad, et Türgi võib jääda nende koduks pikemaks ajaks. Seetõttu peavad nad tähtsaks, et nende lapsed saaksid Türgis hariduse türgi keeles. Ka Türgi ei soovi üles kasvatada hariduse ja tulevikuta Süüria laste põlvkonda. Süüria põgenike lastele hariduse andmises on osaline ka Eesti.

Sel õppeaastal peavad Türgis kooli minema ligi miljon Süüria last. Esmakordselt peavad nad õppima hakkama türgi, mitte oma emakeeles. Sellesse on oma panuse Istanbuli äärelinnas andnud ka Eesti riik välisministeeriumi ja MTÜ Mondo kaudu. Small Project Istanbul on 2012. aastast aidanud Süüria kodusõja eest põgenevaid peresid Türgi suurimas linnas Istanbulis, kus neile õpetatakse türgi keelt ja kultuuri.

"Me õpetame neile, kuidas Türgi ühiskonnaga integreeruda ja kõike muud, millest nad puudust tunnevad. Õpetame neile elu keelt, kuidas teistega läbi saada. Selles vanuses me enam nendega ei tegele nii, nagu nad oleksid beebid, väikesed lapsed. Nad on juba eluga kokku puutunud ja me õpetame neile kõike head ja paremat," rääkis "Ringvaatele" lastepsühholoog Eman Ahmad. "Kuidas olla enesekindlad ja et nad ei kardaks, võtaksid elu tõsiselt."

Töö käib Small Project Istanbulis lastega sageli kolmes keeles - türgi, inglise ja araabia keeles. Lapsed end sellest häirida ei lase.

Istanbuli kogukonnakeskusesse lähevad paljud Süüria sõjapõgenike lapsed koos emadega. Vanemad osalevad päeval sotsiaalse ettevõtluse projektis - valmistavad ehteid, naisteriideid ja teevad siiditrükki -, lapsed õpivad samal ajal türgi keelt ja toimetulemist võõras ühiskonnas.

Parim õpimeetod on mäng ja laul. Kogukonnakeskus töötab koostöös Eestiga ning Lotte ja tema sõbrad pole tuntud ainult Eestis, vaid ka Türgis Süüria laste seas.

Paljud Süüria sõjapõgenikud võtavad Türgit kui ajutist peatuspaika, samas tunnistavad lapsevanemad, et Türgi võib jääda nende koduks pikemaks ajaks. Seepärast peavad nad oluliseks, et lapsed saaks hariduse just türgi keeles.

Türgis elavatest kooliealistest Süüria lastest 40 protsenti koolis ei käi. Põhjused on erinevad, nende hulgas rahapuudus ja suhtumine haridusse.

Aastaid ei tegelenud Süüria laste kooliskäimise probleemiga ka Türgi riik. Tänaseks on otsustanud Türgi, et Süüria lapsed peavad minema türgikeelsesse kooli. See tagab neile ligipääsu sealsetesse ülikoolidesse. Eksperdid tunnistavad, et ka nii suur riik kui Türgi ei suuda korraga toimimas hoida kakskeelset koolisüsteemi.

Kui alguses püsis lootus, et Süüria põgenikud ei peatu Türgis väga pikalt, siis nüüd on Türgi riik arvestamas tõsiasjaga, et konflikt Süürias ei pruugi laheneda aastaid. Hariduse ja tulevikuta Süüria laste põlvkonda üles kasvatada aga ei soovita.

Siiani on Türgi kogemus näidanud, et vabaühenduste abita oleks Süüria lastel sealsesse ühiskonda lõimumine olnud peaaegu võimatu.

Toimetaja: Merit Maarits, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: