ERR Jordaanias: pagulaslaagrite ülalpidamise kulud kasvavad iga aastaga ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Süüria kodusõja pärast on riigist kaheksa aastaga lahkunud üle viie miljoni inimese, kellest ligi 1,5 miljonit on jõudnud Jordaania pagulaslaagritesse, mille ülalpidamiseks kulub aasta-aastalt ka rohkem raha. ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi käis laagrites ja uuris, milline tulevik nendes elavaid inimesi inimesi ootab.

Süüria piirist vaid paarikümne kilomeetri kaugusel asuvad 50 000 elanikule mõeldud Azraqi ja ligi 100 000 inimesele mõeldud Zaatari laager. Laagrite käigushoidmine on ÜRO pagulasameti õlul, kuid märkimisväärsed kulud on ka Jordaania riigil, vahendas "Välisilm".

Et laagrid on Süüria sõjapõgenikele olulised, tunnistavad nii Jordaania riigi kui ka ÜRO pagulasameti esindajad. Laagreid peavad vajalikuks ka pagulased ise.

"Laagrite olemasolu on väga oluline, sest tagasi Süüriasse ei ole võimalik minna. Isegi üks protsent ei lähe. Lastel pole seal turvaline ja ka meie meestel ei ole turvaline, sest nad võetakse seal kohe armeesse. Me ei mõtlegi tagasi minna," rääkis Azraqi laagris elav Amani Ahmad E'Zrair.

"Praegusesse Süüriasse on võimatu minna. Seal on vaid tapmine, häving ja probleemid. Olen igasuguse verevalamise vastu. Mina Süüriasse ei lähe, aga kuhu meil on minna? Kui põgenikelaagrid suletakse, läheme siit edasi järgmistesse maadesse, nii nagu paljud saatusekaaslased on teinud," sõnas samuti Azraqi laagris elav Wasef A'Ssamuuri.

Zaatari laagris elab peaaegu sama palju inimesi kui Tartus. Kogu selle eluolu käigushoidmine nõuab sadu miljoneid eurosid aastas. Oma väikese osa sellest annab ka Eesti riik. Kuid aasta-aastalt muutub selle laagri rahastamine keerulisemaks.

Ainuüksi ÜRO pagulasameti selle aasta eelarve kohaselt oleks Jordaanias laagrite käigushoidmiseks tarvis 330 miljonit eurot. Probleem on aga selles, et seda raha praegu veel ei ole. Aprilli seisuga on olemas vaid 60 miljonit eurot.

"Vajadus ei vähene, need on kogu aeg alles. Samas on maailmas ka teisi kriise, mis süvenevad. Seni oleme oma vajadusi doonorite ees kaitsnud, esitanud oma vajadusi ning toetus on olemas," rääkis ÜRO pagulasameti Zaatari laagri välissuhete juht Marwa Hashem.

Aasta-aastalt ongi laagrite kulud kasvanud, aga see on seotud sellega, et laagritesse on rajatud veevärk, kanalisatsioon, elekter ja päikeseelektrijaamad, koolid, haiglad. Tekkinud on linna meenutav taristu.

Samas järjest keerulisem on suures eelarvepuudujäägis vaevlevas Jordaania kuningriigis oma kodanikele selgitada pagulastega seotud tegevuste rahastamist. Suured kulud on seotud näiteks laagrite veega varustamisega.

"Täidame vaid kümme protsenti nõutust. Rahvusvaheline kogukond peaks toetama Jordaaniat ja tema plaane, mis on välja töötatud eri doonororganisatsioonide või riikidega, mis toetavad Jordaaniat pidevalt. Kahjuks ei ole finantseerimine järginud plaane, vaid olnud palju väiksem. Kui see nii jätkub, näiteks haavatavas sektoris nagu vesi, siis on tulevik raske. Kui Jordaania ei saa oma plaaniga jätkata, siis algab suur migratsioon lähematesse Euroopa riikidesse. See tekitab juba uusi probleeme nendele riikidele, kes on põhimõtteliselt saanud kasu Jordaania heldusest ja stabiilsusest," selgitas Jordaania veeministeeriumi kantsler Iyad Dahiyat.

Üks kõige reaalsemaid võimalusi laagrite ülalpidamise kulusid kärpida on vähendada laagrites antavat veekogust ja elektrivarustust, ent seda laagrites tegutsevad ametnikud inimlikuks ei pea. Inimeste vajadused laagrites mitte ei kahane, vaid kasvavad.

"Inimesed, kes tulid siia - viie-, kuue-, seitsmeaastased - läksid kooli. Nüüd vajavad nad järgmist koolitaset. See ei tähenda, et enam ei oleks vaja rahastada suurema koolihoone ehitust, et võtta viie-kuue-aastaseid sisse, vaid vaja on pidevat rahastust, kuniks on leitud lõplik lahendus kõikidele laagri elanikele. Ideaalis oleks vaja lõplikku lahendust, mis aitaks sulgeda ka laagri," ütles Eesti aukonsul Jordaanias Ayman Jumean.

Eesti riigi abil on pagulaslaagritesse soetatud arvuteid ja jalgpalliväljakule on paigaldatud kunstmuru. Sõjapõgenike lastele tegevuse pakkumiseks ning stressi maandamiseks on käivitatud keset kõrbe ka põllumajanduskursused.

"Me pole numbrid. Me pole Exceli-lehed. Me ei ole näod. Meil on emotsioonid. Oleme inimesed nagu kõik teised maailmas. Ja meil on õigus elada. Palume kogu maailmalt abi inimesena elamiseks," ütles Zaatari laagris elav Bassam Yousif Aljabr.

Sisuliselt on Euroopal valida, kas aidata Liibanonil, Türgil ja Jordaanial pagulastega toimetulemise koormat kergendada või teha ettevalmistusi hoopis uueks süürlaste Euroopasse tulemise laineks.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: