Käesoleval aastal algas kampaaniaperiood 1. oktoobril seitsmel digiekraanil ja alates 8. oktoobrist lisandusid plakatid kaheksas asukohas. Kampaania eesmärk on juhtida kõigi tallinlaste tähelepanu sellele, millist kahju tekitab naastrehvide kasutamine ja kui lihtne on linna ja inimesi ohustavat kahju ära hoida.

Helsingi linna ehitusameti eesvedamisel viidi aastatel 2011-2013 läbi uurimisprogramm "Lamellrehvide kasutamisega parem õhukvaliteet – liiklusohutust halvendamata." Uurimisprogrammi lõppjäreldustena jõuti kahele olulisele teadmisele. Esiteks põhjustavad naastrehvid suurel hulgal tänavatolmu teket, mis on tervisele kahjulik. Igast asfaldikilomeetrist muutub aastas 300 kilogrammi tervist kahjutavaks tänavatolmuks. Uuringu kohaselt tuleneb tervelt 75 protsenti pealinna piirkonna tänavatolmust just naastrehvide kasutamisest. Päevadel, mil tolmu kontsentratsioon õhus on kõrge, suurenevad astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (COPD) tõttu haiglasse sattumised ning hingamisteede ning südamehaigustest põhjustatud surmajuhtumid.

Teiseks põhjustab naastrehvide kasutamine rohkem liiklusõnnetusi, kuna juhid kalduvad oma juhtimisoskust ja naastrehvide haardumisvõimeid üle hindama. Uuringu üllatava tulemusena vähendab lamellrehvide kasutamine tagant otsasõite, kuna juhid valivad ohutuma pikivahe.

Käesoleval aastal ajakirjas Tehnikamaailm avaldatud talverehvide testis jõuti järeldusele, et kehval naastrehvil pole tipptasemel lamellrehvile midagi vastu panna, seda isegi libedal jääl. Hea lamellrehviga saab Eesti talves väga hästi hakkama. Samas nähtub testitulemustest, et parima naastrehvi halvim omadus on kehv pidamine märjal asfaldil. Nii kuival kui märjal asfaldil tehtud katsete esikolmikus on võrdselt nii naast- kui ka lamellrehve.