Kui Eestis leiab 44 protsenti küsitluses osalenutest, et õhukvaliteet on jäänud viimase kümne aasta jooksul samasuguseks, 21 protsendi hinnangul on see isegi paranenud ja 27 protsendi arvates halvenenud, siis Euroopa Liidus keskmiselt leiab 58 protsenti inimestest, et õhukvaliteet nende riigis on halvenenud, 28 protsendi arvates jäänud samaks ja 10 protsendi arvates paranenud.

Uuringu kohaselt ei pea eestlased õhu kvaliteediga seostatavaid probleeme oma riigis nii tõsiseks kui Euroopas keskmiselt. Nii leiab keskmiselt 54 protsenti eurooplastest, et hingamisteede- ja kopsuhaigused on väga tõsine probleem, Eestis aga 24 protsenti, astmat ja allergiaid peab tõsiseks probleemiks 53 protsenti kõigist eurooplastest ja 30 protsenti Eesti elanikest, kardio-vaskulaarseid haigusi 54 protsenti eurooplastest ja 36 protsenti eestlastest. Keskkonna muutumist happelisemkas ja eutrofeerumist peab Euroopas keskmiselt väga suureks probleemiks 47 protsenti inimestest, Eestis ainult 13 protsenti.

Eestlased leiavad märksa sagedamini kui eurooplased keskmiselt, et Euroopa Liidu õhukvaliteedi standardid on juba piisavalt nõudlikud. Niimoodi arvas 40 protsenti Eesti elanikest võrrelduna 26 protsendi EL-i keskmisega. Kui õhukvaliteedi standardite karmistamist pooldas 63 protsenti eurooplastest, siis Eestis arvas sama ainult 31 protsenti.

Kui Euroopas keskmiselt soovis 38 protsenti vastanutest õhukvaliteedi probleemidega tegelemisel uute sammude osas õigust kaasa rääkida, siis Eestis oli selliseid 23 protsenti. Eestis arvas 18 protsenti vastanutest, et praegused meetmed on piisavad, Euroopa Liidus keskmiselt oli selliseid inimesi 11 protsenti.

Õhukvaliteedi parandamiseks pidas 51 protsenti eestlastest oluliseks tööstus- ja energiaettevõtete karmimat kontrollimist, samas Euroopas keskmiselt tähtsustas seda 44 protsenti vastanutest. Samas ei usu eestlased karmimatesse seadustesse - kui Euroopas keskmiselt leiab 27 protsenti, et nõudlikumad seadused aitaks õhukvaliteeti parandada, siis Eestis arvab sama 15 protsenti, olemasolevate nõuete paremat rakendamist tähtsustab 24 protsenti eurooplastest, aga ainult 12 protsenti eestlastest.

Siiski ootavad Eesti elanikud rohkem kuib Euroopas keskmiselt infot õhukvaliteedi mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale - vastavalt 28 ja 24 protsenti.

Eurobaromeetri näost-näkku meetodil toimunud küsitlus viidi Eestis läbi 11. kuni 23. septembrini ja selles osales 1019 inimest. Euroopa Liidus kokku küsitleti 27 565 inimest.