ERR Riias: president sekkub seekord valitsuse moodustamisse varasemast rohkem
Lätis pole kaks seimivalimiste järgset nädalat uue koalitsiooni suhtes selgust toonud. President Raimonds Vējonis nimetas parlamenti pääsenud nimekirjade esindajatega kohtumise järel kolm nime, kelle seast ta peaministri kandidaadi valib.
Enamik Läti presidendi Raimonds Vējonisega kohtunud parteidest peab parimaks laiapõhjalist, kuuest parteist koosnevat koalitsiooni. Samas on Uue Konservatiivse Partei esindajad kinnitanud, et nemad praeguse peaministri Māris Kučinskise Roheliste ja Talurahva Liitu valitsusse ei taha. Arengu Eest ja Poolt! parteiühenduse peaministrikandidaat Artis Pabriks peab aga kuue partei liitu võimalikuks, kui rajada koalitsioonilepe nimekirjade ühisosale, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Valitsuse moodustamine on seekord Lätis teistmoodi kui eelmistel kordadel ka seetõttu, et president sekkub rohkem. Ta nimetas kolm võimalikku peaministrikandidaati: konservatiivide juhi Jānis Bordānsi, populistidest Kellele Kuulub Riik kandidaadi Aldis Gobzemsi ja arenguparteist Artis Pabriksi. Ta soovitas erakondadel neist ühe taha koonduda.
Samas kinnitas Vējonis, et esitab peaministrikandidaadiks vaid selle, kellele antakse riigisaladuse luba. Samuti soovib Vējonis osaleda võtmeministrite üle otsustamisel.
"Rääkisime presidendi soovist kooskõlastada temaga ministrikandidaate. Tundsime huvi, millised ministrid need on," ütles Bordāns.
"Meie partei kui paremtsentristidest parima tulemuse teinud partei, on tõsine ja vastutustundlik valitsuse moodustaja. Meil on väga tõsiseltvõetav programm," ütles Gobzems.
Venemeelseks peetav sotsiaaldemokraatlik Koosmeel sai taas küll enim kohti parlamendis, kuid hoolimata sellest jääb tõenäoliselt opositsiooni. Ebaõiglaselt, nagu kinnitab nende peaministrikandidaat.
"Punane liin poliitikas pole midagi head ja millegi heani see ei vii. Loomulikult on see ühiskonna küpsuse küsimus," kommenteeris Vjačeslavs Dombrovskis.
President Vējonis esitas oma kirjalikus avalduses ka teesid, millest uus valitsus peaks lähtuma: riigi muutumatu euroatlantiline kurss, kaitse tugevdamine, mitte vähem kui kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks, tasakaalus riigieelarve ning reformide jätkumine ja õigusriik. Riigipea meelest on vaja Lätis rohkem toetada ka avalik-õiguslikku kui sõltumatut meediat.
Toimetaja: Merili Nael