Uusi eluasemelaenusid on lisandunud viimastel kuudel varasemast vähem ja ka eluasemelaenude jäägi kasv ei ole augustis ja septembris enam kiirenenud. Septembris oli jääk 6,7 protsenti aastatagusest perioodist suurem.

Ka korteriturul tehti kolmandas kvartalis tehinguid vähem kui aasta tagasi ja keskmise hinna kasv aeglustus.

"Tulevad kuud näitavad, kas mõningase rahunemise taga on kolmandasse kvartalisse sattunud väiksem arv tehinguid uute korteritega, või on eluaseme- ja eluasemelaenunõudlus hakanud tasapisi vähenema," märkis keskpanga ökonomist Mari Tamm.

Uusi autoliisingulepinguid sõlmisid eraisikud aga endise hooga. Autoliisingute jääk suurenes aastatagusega võrreldes rohkem kui viiendiku võrra. Majapidamiste pangalaenude ja liisingute kogujäägist moodustab see siiski endiselt küllaltki väikese osa, seitse protsenti.

Muud tarbimislaenud kasvavad aeglasemalt kui eluasemelaenud või autoliising. Septembris oli nende jääk neli protsenti suurem kui aasta eest.

Uute laenude keskmised intressimarginaalid on 2018. aastal vähehaaval tõusnud. Eluasemelaenu keskmine intressimarginaal septembris küll enam ei tõusnud, kuid on siiski aastatagusest kõrgem. Septembris oli uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal 2,5 protsenti.