Keskpanga ökonomist Kirstin Saluveer ütles, et uusi laenulepinguid sõlmiti rohkem ja keskmine laenusumma kasvas. "See peegeldas vilgast tegevust eluasemeturul ja asjaolu, et kinnisvara on kallinenud."

Kuna varasematel kuudel võeti eluasemelaene vähem, siis võis osa laenutehingutest kanduda oktoobrikuusse. Nii püsis eluasemelaenude jäägi aastakasv sarnaselt selle aasta teistele kuudele seitsme protsendi lähedal.

Majapidamised sõlmisid uusi autoliisingulepinguid sama agaralt kui ennegi. Autoliisingute mahu kasv, mis on juba rohkem kui kolm aastat püsinud kahekohaline, ei näidanud vaibumismärke oktoobriski.

Aastataguse ajaga võrreldes suurenes autoliisingute jääk 21 protsenti. Muud tarbimislaenud kasvasid märksa aeglasemalt, aastaga neli protsenti.

2018. aasta vältel on tasapisi tõusnud uute laenude keskmised intressimarginaalid, kuid oktoobris need edasi ei kerkinud.

Eluasemelaenude keskmine intressimarginaal püsis 2,5 protsendi ja uute pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli 2,6 protsenti – mõlemad on mulluse tasemega võrreldes veidi kõrgemad.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas endiselt kiiremini kui laenude ja liisingute jääk.

Kuigi aasta tagasi oli hoiuste kasvutempo õige pisut hoogsam, ulatus see oktoobris siiski pea üheksa protsendini.

Eesti majapidamistel seisab hoiustel kokku 7,3 miljardit eurot ning ettevõtetel 6,4 miljardit.