Nordea panga Soome üksuse analüütik Olli Kärkkäinen hindas hiljuti, et juba kevadeks võib 12 kuu Euribor tõusta plusspoolele. Enamik eksperte ja analüütikuid usub samas, et nii kiiresti ei juhtu midagi, vahendas "Aktuaalne Kaamera".

"Euroopa Keskpank on andnud signaali intressimäärade kohta, millega me võime raha laenata kommertspankadele. Me oleme öelnud, et praeguste eelduste alusel me ei näe, et need muutuksid enne järgmise aasta suve. Lühiajaliselt ma ei näe, et oleks oodata mingit suurt muutust," kommenteeris Eesti Panga president Ardo Hansson.

"Kui me praegu vaatame, mida intressid teinud on, siis kuuekuuline Euribor on kergelt viimastel nädalatel ülespoole liikunud, aga see on nii marginaalne tegelikult," lisas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kui Euroopa Keskpank peaks järgmise aasta suvel tõstma pankadele kehtestatud hoiusemäära, võib Euribor hakata kiiremini kerkima ja jõuda miinusest välja.

"See on esimene hetk, kui saame hakata unistama nulltasemel Euriborist, aga plussis numbreid saame kõige varasemalt näha järgmise aasta sügisel-talvel," pronoosis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Paljudele eestlastele tekitab jutt Euribori tõusust ilmselt hirmu. Eriti neile kodulaenuklientidele, kes mäletavad veidi enam kui kümne aasta tagust aega.

Kui praegu on kuue kuu Euribor -0,26 protsenti, siis 2008. aasta alguses oli see +5,4 protsenti. Samas on tõenäoline, et üle viieprotsendist Euribori praeguste laenuklientide silmad enam ei näe.

SEB prognoosib, et aastaks 2020 võib kuue kuu Euribor tõusta veidi üle ühe protsendi.

"Mingisuguseid järske tõuse kindlasti ei tule, seda ei ole inimestel põhjust karta. Aga alati, kui võtta laenu, siis seda, mis on tänase intressimäärana märgitud, seda ei tohiks võtta tulevikuna," hoiatas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kui võtta näiteks 30 aastaks laenu 120 000 eurot marginaaliga 2,5 protsenti, siis praegu on kuumakse umbes 500 eurot. Kui aga marginaalile liita juurde üheprotsendine Euribor, kerkiks kuumakse umbes 565 euroni.

"Mõju tal saab olema. Tagasimakse suurus suureneb. Aga see ei peaks tähendama seda, et see muudab kliendid maksejõuetuks," usub siiski Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.