"Turu eeldused on, et euribor võib jääda negatiivseks aasta või paar. Tõusu puhul me räägime kaugemast perspektiivist. Aastases perspektiivis mingit suurt intressimäära muutust oodata pole," rääkis Hansson ETV saates "Esimene stuudio".

Saatejuhi küsimusele, kas praegu eluasemelaenu võtta sooviv noor pere peaks muretsema, et intressimäärad hakkavad siiski millalgi kerkima, vastas Hansson, et Euroopa Keskpanga praeguste eelduste juures jäävad intressid samale tasemele vähemalt järgmise suveni.

"Aga tulevikus need määrad hakkavad tõusma. Kui noor pere mõtleb võtta kodulaenu, siis ei peaks ta vaatama praegust intressimäära, sest see ei jää kehtima 10, 20 või 30 aastat. Mõtlema peaks sellele, et kui praegune intressimäär peaks kerkima mõne protsendipunkti võrra, siis kas suudetakse saada hakkama laenu teenindamisega."

Küsimusele, mida ta arvab ideedest kaotada sotsiaalmaks või lasta vabaks kogumispensioni teine sammas, ütles Hansson, et ta ei kommenteeri päevapoliitilisi avaldusi, vaid vaatab asju majanduse jätkusuutlikkuse vaatepunktist.

"Eesti Pank ei kommenteeri päevapoliitikat. Keskpank ei pea neid valikuid tegema. Meie vaatame seda jätkusuutlikkuse vaatepunktist ehk kas tulud ja kulud kokku lüües on need ideed kooskõlas majanduse tsüklilisusega. Lasta pensionirahad vabaks praeguses olukorras, kus majandus areneb kiiresti ja kus inimesed hakkavad piltlikult öeldes kulutama vabanevat raha kallitele kohvitassidele, siis pigem tekitab see veelgi suuremaid probleeme."

Hansson ütles ka, et tema jaoks pole laenu võtmine tabu, kuid headel aegadel ei peaks seda riik tegema, sest sellega kaotaks Eesti konkurentsivõimet ja niigi kõrge inflatsioon kasvaks veelgi.

"Kui majandus on madalseisus, kui on suur tööpuudus, kui on kasutamata ressurssi, siis on see ideaalne võimalus selliste asjade peale mõelda. See võib olla osa lahendusest. Aga meie riigieelarve ülesehitus võiks olla selline, et headel aegadel paneme kõrvale, et saaksime halbadel aegadel kulutada. Laenu võtmine pole tabu, aga vaadates praegust olukorda, kus ettevõtjad kurduvad, et neil pole töötajaid võtta ja et meil on euroala suurim inflatsioon, siis hakata laenurahaga majandust veelgi üles kütma, sellest ei tule mingit kasu ning me kaotame oma konkurentsivõimet ja suurendame inflatsiooni."

Hanssoni sõnul on üheks probleemiks tootlikkuse kasv, mille üheks näiteks on see, kuidas praegu Tallinnas tänavaid remonditakse.

"Varem või hiljem majanduskasv aeglustub ja siis näeme, et vähem kurdetakse ka tööjõu puuduse üle. Kui me ei taha, et toimuks massiline migratsioon, siis peame otsima kasvu investeeringutest või tootlikkuse kasvust. Kui vaadata, kui ebaefektiivselt Tallinnas praegu tänavaid remonditakse, siis see on üks lihtne näide, et kasvupotentsiaali meil veel on."

Saatejuhi küsimusele, et kas ta võiks pärast ametiaja lõppu siirduda poliitikasse, vastas Hansson, et ta ei välista seda, aga ta pole sellele kas mõelnud.