"Kultuuriministeerium on tõepoolest küsinud prokuratuuri hinnangut kahe osapoole vahel sõlmitud lepingutele. Meile edastatud dokumente on analüüsinud korruptsiooniküsimustega tegelev eriasjade prokurör koos keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude talituse politseiametnikega. Korruptsiooni- või muud liiki kuriteo tunnustele analüüsitud dokumendid ei viita," ütles Pern ERR-ile.

Perni kinnitusel on prokuratuuri hinnangul auditis kajastatud probleemid tekkinud korrektselt vormistatud, kahe poole vabal tahtel sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute pinnalt ning tekkinud küsimuste ning probleemide lahendamine sai toimuda tsiviilmenetluses.

"Sellise tagasiside andis prokuratuur ka kultuuriministeeriumile. Tsiviilõiguslike lepingute täitmisega seotud vaidluseid saab ennetada vaid tõhusa eeltööga nende lepingute sõlmimisel," nentis Pern.

Teisipäeval kirjutas ERR, et Eesti Kontserdi tellitud erikontrolli aruanne tõi ilmsiks, et sihtasutuse alla kuuluva vanamuusikaansambli Hortus Musicus raamatupidamises ja aruandluses valitses aastatel 2013-2016 täielik segadus ning Eesti Kontserdi juhtkonna hooletus lepingute sõlmimisel tõi kaasa kahjusid.

2016. aasta veebruaris tekkisid Eesti Kontserdil tõrked raamatupidamislikus suhtlemises Peeter Vähile ja Tiina Jokinenile kuuluva ERP OÜ-ga, kes oli neile osutanud teenuseid nii sisseostetavate artistide, kollektiivide kui ka lennupiletite hankimisel.

Sisejuurdlusel tekkis kahtlus, et tegu võib olla finantsdistsipliini, töösisekorra reeglite ja raamatupidamisseaduse rikkumisega.

Eesti Kontserdi juhatus tegi ettepaneku tellida audit, et uurida oma kollektiivi Hortus Musicus ja nende kunstilise juhi Andres Mustoneniga seonduvaid lepinguid nii Eestis kui välismaal toimuvateks kontsertideks, kollektiivi töösuhet ERP OÜ-ga ning kuludokumente.

Audiitorfirma Grant Thornton koostas aruande aastate 2013-2016 kohta, et selgitada välja võimalik Eesti Kontserdile tekitatud kahju suurus.