Eesti Kontsert peab mullust aastat üheks tormilisemaks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Kontserdi majandusaasta aruande järgi oli 2017. aasta sihtasutusele üks tormilisemaid ja loomingulisemaid - võeti palju riske ning saadi ka õppetund, et kiirelt tehtud emotsionaalsed otsused viivad eelarve tasakaalust välja.

Eesti Kontsert andis mullu kokku 1191 kontserti ja kuulajaid oli kokku ligi 212 000.

Sihtasutuse aastaaruande bilansimaht oli eelmise aasta lõpu seisuga 20,3 miljonit eurot ning aruandeaastal jäädi 319 765 euroga miinusesse. Aasta varem jäädi miinusesse ligi 16 000 euroga. Riigieelarvest sai Eesti Kontsert mullu ligi 4,7 miljonit eurot, kontserttegevusest laekus 1,9 miljonit eurot.

"Eesti Kontserti tuntakse ja hinnatakse nii idas kui läänes. Oleme pingutanud ja võitnud, aga ka kaotanud – nii nagu elus ikka," kirjutas Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten aruandes.

Kunstilises mõttes nimetab Leiten 2017. aasta kevadtalve ülevoolavalt külluslikuks, sest Eesti Kontsert võõrustas tihedalt välismaiseid orkestreid - hooaja jooksul kokku 12.

"See on Eesti kultuuriruumis ennastületav kangelastegu, mis paraku, ja loomulikult, jätab jälje majandusaasta tulemustesse," tõdes Leiten.

Eelmise aasta esimesteks külalisorkestriteks olid kaks Hiina orkestrit, kuid sellega seoses tekkis üle 68 000 euro suurune kahjum. Aruandes märgitakse, et Hiina orkestrite kontserdid on oluline osa muusikaekspordi ühispaketist, mis pisut õigustab korraldatud kontsertide majanduslikku kahjumit.

"Enesekriitiliselt tuleb eriti ebaõnnestunuks lugeda koostöölepingujärgseid Hiina orkestrite kontserte Helsingis ning Tamperes, mis ei toonud loodetud tulu," märkis sihtasutuse juht.

2017. aasta esimeses pooles haigestus mitu varem väljakuulutatud maailmamastaabiga naissolisti ootamatult vahetult enne kontserti ning kasutada tuli asendajaid. Publikuhuvi oli aga kasin ning seetõttu lõpetas üks kontsert ligi 19 000-eurose kahjumiga, teise kahjumiks kujunes lausa ligi 64 000 eurot.

Kevadhooajal käisid Eesti Kontserdil külas kaks mainekat Saksa ringhäälinguorkestrit. "Väärt kontserdid ei pälvinud paraku liiga suurt huvi – tõenäoliseks põhjuseks publiku kevadväsimus ning välisorkestrite tõeline üleküllasus kevadhooajal," põhjendas Leiten.

Märksa paremini läksid 22.-23. märtsil Tallinnas ja Tartus toimunud Royal Stockholm Philharmonic Orchestra kontserdid.

"Peale orkestrite tuleb kindlasti ära märkida maailmanimega artistide edukalt kulgenud soolokontserdid, mis eeldatud suure publikuhuvi tõttu planeeriti Estonia kontserdisaali asemel Nordea kontserdimajja – see oli õige otsus ka majanduslikus mõttes," kirjutas Leiten.

Suvel toimus esimest korda Haapsalu Tšaikovski festival, mille pealkülaline oli Moskva Novaja Opera, kuid ürituse ajal oli ilm äärmiselt ebasoodne. Samas toob aruanne välja, et kõik siseruumides toimunud kontserdid müüdi välja.

"Majanduslikult ületas festival eelarve kulupoole piire, kuid arvestades festivali
mastaapi, olid Eesti Kontserdi planeeritud rahalised vahendid pigem tagasihoidlikud. Nagu lepingus kokku lepitud, jagas Haapsalu linnavalitsus planeerimata kahjumit," sedastas Leiten.

Saaremaa ooperipäevad olid Eesti Kontsedi hinnangul läbi aegade edukaimad, kogudes üle 14 500 külastuse. Ooperipäevadel kõlas spetsiaalselt festivaliks tellitud Rein Rannapi rokkooper "Nurjatu saar", mida Eesti Kontsert peab nii kunstilises, mainekujunduslikus kui ka majanduslikus mõttes kordaläinuks.

"Ooperipäevadejärgses positiivsuse vaimus langetati otsus korraldada kordusetendused oktoobrikuus Nordea kontserdimajas. Kolm lisaetendust Nordeas kogusid küll peaaegu täissaalid, kuid peamiselt projektipõhiselt kokku pandud koosseisuga ooperi lavastuslikud kulud olid niivõrd kõrged, et loodetud tulu jäi saamata," tõdes sihtasutuse juht.

Novembris tõi Eesti Kontserdile 13 000 euro suuruse kahju tõsiseid eelteadmisi ning pühendumist eeldav kontsert "Les espaces acoustiques", mille kohta oletati aruandes, et hinnanguliselt oli Estonia kontserdisaalis kohal kogu sihtrühm, kes Eesti oludes paraku ei moodusta täissaali.

"Samas võiks retooriliselt küsida: kui selliseid muusikasündmusi ei korraldaks Eesti Kontsert, siis kes üldse oleks suuteline siin sellist asja ette võtma," märkis Leiten.

Kokkuvõtteks tõdes Leiten, et selline aasta sõnades ja arvudes avaldaks muljet igas suurriigis, rääkimata Eestist, kus rahvaarv ei küündi isegi Peterburi Jaani kirikut ümbritseva Admiraliteedi rajooni elanike arvuni. Võetud on palju riske ja saadud õppetund: saamata jäänud piletitulu ja kiirelt tehtud emotsionaalsed otsused viivad eelarve tasakaalust välja.

"Oleme 2018. aastal paremad ja hoolikamad, kuid ei loovuta kättevõidetud positsiooni," lubas Leiten.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: