Admiraliteedi silla rajamine on takerdunud kohtuvaidlusesse ({{commentsTotal}})

{{1541427540000 | amCalendar}}

Tallinna sadamaalal peaks juba käima Admiraliteedi basseini ületava jalakäijate silla ehitustööde ettevalmistus, ent naabruskonnas tegutsev ettevõte vaidlustas silla rajamise kohtus. Kui nad õiguse saavad, jääb sild vähemalt praegu plaanitud kujul ilmselt ehitamata.

Tallinna Sadam plaanis alustada veel selle aasta lõpus arhitektuurikonkursiga välja valitud efektse lahtikäiva jalakäijate silla ehitamist üle Admiraliteedi basseini, mis aitaks reisijatel kergema vaevaga, ilma veekogule ringi peale tegemata, A- ja D-terminalide vahet liikuda. Augustis väljastas linn ehitusloa, käsil on hange projekteerija leidmiseks, tulemused peaksid selguma novembri lõpuks. Tallinna Sadam on juba ka Admiraliteedi basseini sillaehituseks ette valmistanud, näiteks viinud sealt ära ehitust segavad ujuvkaid, et järgmisel aastal töödega pihta hakata.

Sild peaks valmima Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia kavandi "New Balance 100" alusel, mis arhitektuurikonkursil välja valiti.

Pikalt kavandatud imposantset jalakäijate silda aga ei pruugigi tulla. Vahetult Admiraliteedi basseini ääres, aadressil Lootsi 11, mis on tuntud Overalli majana, asub veel üks ettevõte, Lootsi Holding. Kuivõrd plaanitava silla alguspunkt jääks nende büroo vahetusse lähedusse, on nad selle ehitamise plaanist tõsiselt häiritud. Suisa niivõrd, et vaidlustasid linna ehitusloa halduskohtus, kuivõrd neile teadaolevalt pidi sild neist märksa kaugemal ja väiksemana rajatama. Kohut käiaksegi Tallinna linnaplaneerimisameti, mitte Tallinna Sadamaga. Viimane on kaasatud kohtuprotsessi kolmanda isikuna.

"See riivab väga tugevalt meie huve, kui ehitatakse selline monstersadam. Räägitakse, et sellest tuleb uus maamärk või meremärk, silla funktsioon selle phul polegi ehk nii tähtis," ütleb Lootsi Holdingu juhataja Rein Tõntson.

Tõntson ei mõista, miks peaks üldse sinna silla rajama. "Inimesi seal praktiliselt ei käigi, see on vaikne koht. Nüüd siis inimesed, kes lähevad D-terminali, tuuakse meie akende alla," on Tõntson pahane. "Kui sild läheb kinni või kui teda avatakse, siis toimuvad seal heli- ja valgusalarmid, mingid väravad lähevad kinni. See ikka päris tõsiselt häirib meid."

Ta rõhutab, et nende maja, Lootsi 11 on 11 meetrit kõrge, ent kavandatav sild tuleb 18 meetrit kõrge ja seitse meetrit lai ning asuks nende majale väga lähedal. Samuti häirivad neid vibratsioon ja signaalid, mis silla avamise ja sulgemisega kaasnema hakkaksid.

Tõntson ütleb, et nende arvamusega pole Tallinna Sadam üldse arvestanud.

"Esimest korda räägiti minuga 20. detsembril, helistati sadama ehitusosakonnast, et homme on suur nõupidamine, vaja sinuga enne kokku saada - hakkame ehitame, esimene etapp käivitub 1. aprillist. Meie huvisid keegi ei arvesta, oleme nagu mingi tüütu kärbes seal," ütleb Tõntson, nimetades seda sadamale tüüpiliseks käitumiseks, ent nüüd olevat nad ka linna oma tahtmist vedama saanud.

Tallinna Sadama juhatuse liige Margus Vihman kinnitab, et nad kohtusid Lootsi Arendusega omal initsiatiivil ja talle jäi mulje, et kõik küsitavused said lahti selgitatud.

"Oleme käsitlenud nende vastuväiteid. Seal on olnud küsimusi vibratsiooni osas, müra osas. Oleme andnud arvutused, et see ei kahjusta nende hoonet, et see müra on praktiliselt olematu või väga väike," ütleb Vihman.

Ta ei mõista, miks on ettevõte võtnud ette kohtutee nüüd, ehkki seadus andnuks võimaluse vaidlustada nii linna väljastatud projekteerimistingimused kui ehitusluba 30 päeva jooksul alates nende väljastamisest.

Lootsi Arenduse juht Tõntson väidab veel, et kavandatav sild ei vasta detailplaneeringule, mis veel 2014. aastal nägi ette märksa väiksemat silda, mis pidanuks kerkima nende majast kaugemale.

"Ehitatava silla kavandatav laius - seitse meetrit - on tavaline sõidutee, aga sealt hakkavad ju jalakäijad üle käima, nii et vajadust sellise silla järele ei ole. Selle silla ehitamise aluseks ei ole ühtegi detailplaneeringut, Tallinna Sadama jaoks on oma "masterplaan" ülimuslik, see on neil kõige tähtsam dokument," viitab ettevõtja linnaettevõtte arendustegevuse aluseks olevale üldplaanile.

"Seal minu teada ei ole kehtivat detailplaneeringut, küll on linnal õigus minu teada väljastada need projekteerimistingimuste alusel, see on täiesti tavapärane protsess," pareeris Vihman.

Lootsi Holding taotles halduskohtult ka esialgset õiguskaitset, ent seda nad ei saanud, mistap saab Tallinna Sadam ettevalmistustöödega jätkata, kuniks kohtuotsus ehitust ei peata. Lootsi Holding protsessib ringkonnakohtus edasi.

"Esialgset õiguskaitset sellele taotlusele ei antud, mis tähendab, et meie võime enda protsessidega jätkata nii kaua, kuni kohus peab teistsuguse otsuse tegema," kinnitab Tallinna Sadama juhatuse liige.

"Asjad peaksid olema palju selgemad, milline see tulevik on – selleks ongi üld- ja detailplaneeringud, mille koostamisse kaasatakse kõiki, kellel on huvi. Sadam ütleb, et neil on masterplaan, neid ei huvita miski muu, linn on nagu väike sülekoer, vaatab otsa ja liputab saba."

Tõntson kinnitab, et ta ei ole silla kui sellise vastu, küll aga selle kavandamisele nii suurena ja nende maja vahetusse lähedusse. Praegust projekti peab ta ebarealistlikuks.

"Admiraliteedi basseini äärde on inimesi proovitud tuua palju-palju, aga nad ei tule sinna, neil pole seal midagi teha. Aga Tallinna Sadam matab sinna raha, sest neil on see maa – see on puhas äriprojekt. Raha ruulib! Kõik, mis sinna tehakse, võiks olla seotud ikkagi merega. Meil pole kuidagi võimalik paadiga kesklinnast näiteks merele saada, aga samas ehitame sinna kõrghooneid ja muud, mis ei ole merega ega selle võimalustega kuidagi seotud," on sadamaalal tegutsev ettevõtja nördinud.

Kui Lootsi Holding peaks saavutama linna üle kohtus võidu, jääb lisaks jalakäijate sillale osaliselt rajamata ka Kadriorust Kalamajja kulgema plaanitud promenaad.

Tallinna õigusteenistuse juristi Kent Märjamaa kommentaar:

OÜ Lootsi Holding on esitanud Tallinna halduskohtule kaebuse, millega taotleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt AS-le Tallinna Sadam väljastatud ehitusloa tühistamist. Selle ehitusloa alusel on lubatud ehitada üle Admiraliteedi basseini jalakäijate sild. Kaebaja taotles ka esialgset õiguskaitset, kuid Tallinna Halduskohus jättis nimetatud taotluse 23.10.2018 määrusega rahuldamata. Kohus nõustus Tallinna linna seisukohtadega ning leidis, et kaebuse edulootust ei saa kuigivõrd kõrgeks pidada.

Hetkel on seega ehitusluba kehtiv ning selle õigusjõudu pole peatatud. Kaebajal on õigus esitada halduskohtu määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule. Juhul, kui kohtud ei peata ehitusloa kehtivust esialgse õiguskaitse korras, on õigustatud isikul õigus selle ehitusloa alusel ka ehitada. Kas käesoleval juhul AS Tallinna Sadam seda ka enne kohtuvaidluse lõppu teeb, ei ole Tallinna linnale hetkel teada.

Arvestades, et Tallinna halduskohus nõustus Tallinna linna seisukohaga selle kohta, et kaebuse eduväljavaated on kasinad, ei pea Tallinna linn tõenäoliseks olukorda, et silla ehitusluba tühistataks ning see jääks seetõttu ehitamata.

Admiraliteedi bassein ja paremat kätt selle äärde jääv Lootsi 11, milles tegutsev Lootsi Holding vaidlustas nende maja äärest alguse saava jalakäijate silla ehituse. Foto: Siim Lõvi/ERR

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: