Tallinna ringraudtee võib tuua reisirongid Luigele ja Jüri tööstuspargi juurde ({{commentsTotal}})

Elroni rongid. Foto on illustratiivne.
Elroni rongid. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Plaan kaubarongid mööda ringraudteed Tallinnast mööda juhtida on esialgu alles kavandamise faasis, kuid lisaks kaupadele võidakse uuel trassil vedama hakata ka reisijaid. Nii saaksid rongiühenduse Tallinnaga näiteks ka Luige ja Assaku elanikud ning raudteetrass kattuks suuresti Rail Balticu omaga.

Tallinna ümbritsevad omavalitsused on paremat rongiühendust juba kaua aega oodanud. Eesti Raudteel on nüüd valminud analüüs, milles hinnati Paldiski ja idasuunalise kaubavoo ümberjuhtimist linnakeskusest ja ringraudtee ehitamise võimalikkust.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee rääkis ERR-ile, et ringraudtee peaeesmärk oleks viia Paldiski sadamate suunas liikuvad kaubavood Kopli kaubajaamast välja, maandamaks keskkonna- ja ohutusriske ning vabastamaks rajatava Rail Balticu Ülemiste reisijate terminali seda läbivatest kaubarongidest.

"See raudtee ei ole mõeldud ainult kaupade veoks, vaid lisaks hakkaks seal toimuma ka reisijate vedu Tallinna-Keila-Laagri-Tallinna ringrongiga. Ringraudtee trass kattub suures osas Rail Balticu trassiga ja mahub samasse koridori, kuid Laagri ja Saue piirkonnas tuleb trassi asukoht määrata detailplaneeringutega," selgitas Laidvee.

Kogu ringraudtee ehitamise maksumuseks hindab Eesti Raudtee umbes 112 miljonit eurot, kuid täpne ehitusmaksumus sõltub kasutatavatest lahendusvariantidest, mis hetkel on lahtised.

"Oluline on rõhutada, et mingit otsust ringraudtee ehitamiseks täna vastu võetud ei ole," sõnas Laidvee. "Eesti Raudtee tellis selle projekti eeskätt selleks, et saada teada projekti orienteeruv maksumus ning selgitada välja vajalikud tegevused juhuks, kui see projekt peaks saama rohelise tule."

Eesti Raudtee esitas valminud analüüsi majandusministeeriumile, mis omakorda tutvustab seda lähiajal omavalitsustele. Mihkel Loide ministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles, et praegu ei ole neil ringraudtee arengutest veel võimalik rohkem infot anda.

"Arutame järgmisel nädalal rahandusministeeriumiga võimalusi projektiga edasi liikumiseks, et saada selgusele edasiste sammude ja ka ajalise raamistiku osas," lausus Loide.

Omavalitsused tahavad regionaalraudtee Rail Balticuga ühildada

Harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Joel Jesse ütles, et Tallinna ümbruse raudteed nähti ette juba 1999. aastal koostatud maakonnaplaneeringus. Seda vajadust kajastab ka Eesti 2030+ üleriigiline planeering ning ka tänavu valminud uus Harju maakonnaplaneering.

"Seal oli küll kaks alternatiivset lahendust: üks Järvevana tee äärest ja teine lõuna poolt, aga maakonnaplaneeringu koostamise juures ei teadnud me Rail Balticu koridori. Täna näeme, et see lõunapoolne lahendus on kõige otstarbekam. Sest kui Rail Balticu Ülemiste reisiterminal saab valmis ja ala areneb oluliseks töökohtade piirkonnaks ja Eesti väravaks, siis kaubarongid sõidaksid jätkuvalt Ülemistelt läbi, see juba välistab põhjapoolse alternatiivi," selgitas Jesse ja lisas, et Rail Balticu trassikoridori valik kattub lõunapoolse ümbersõiduraudtee koridoriga.

14. augustil saatis Harjumaa omavalitsuste liit majandusministeeriumile kirja, kus palus neil tagada, et RB Rail AS arvestaks Rail Balticu ehitusprojekti hankedokumentide ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel regionaalsete peatustega Rail Balticu trassil, perspektiivse Tallinna ümbersõiduraudteega ning ka Tallinna-Helsingi püsiühendusega.

"RB ja ümbersõiduraudtee regionaalpeatused tuleks kattuval lõigul kavandada samadesse asukohtadesse, mis võimaldaks mugavat ja kiiret ümberistumist ühelt suunalt teisele," seisis kirjas.

Jesse selgitas, et kui ümbersõidutee vajadus Rail Balticut kavandades arvestamata jätta, võib lõunapoolse ümbersõiduraudtee rajamine osutuda tulevikus võimatuks, mis oleks äärmiselt kahjulik nii Eesti riigi, maakonna kui ka Tallinna kontekstis.

Lisaks tõi Jesse välja, et lääne ehk Riisipere-Paldiski suunal liigub rongiga 3,5 miljonit reisijat aastas ja tulevikus pole mõistlik kõiki neid Balti jaama suunata, vaid Tallinna piirkonda võiks siduda ka altpoolt, et võimaldada paremat ligipääsu töökohtadele, lennujaamale ja Ülemistele.

"Peatused võiksid olla Tänassilmas ja Jüri tööstusparkide kandis. Inimestel oleksid uued võimalused kiireks ja keskkonnasäästlikuks liikumiseks elu- ja töökohtade vahel ja rahvusvahelistesse värvatesse nagu lennujaam või Rail Balticu terminal, trammiga ka Vanasadamasse," sõnas ta.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil on Rail Balticu trassile kavandatud regionaalrongide peatused välja toodud veel näiteks Luige, Assaku ja Lagedi kandis.

"Loodan, et pilti nähakse terviklikult. Vähemalt vestlustes on seda peetud oluliseks, aga see peab kindlasti ka paberile jõudma," kommenteeris Jesse Harjumaa omavalitsuste liidu ootusi majandusministeeriumile, et see RB Railile ringraudtee rajamiseks vajaliku signaali annaks. "See otsus peaks olema lähikuude küsimus."

Tallinn saatis ringraudtee rajamiseks toetuskirja

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov saatis 21. septembril majandusminister Kadri Simsonile kirja, kus teatas, et linn avaldab Harjumaa omavalitsuste liidu 14. augusti kirjas väljendatud seisukohtadele täielikult toetust.

"Tallinna linnavalitsus on korduvalt oma varasemates kirjades rõhutanud, et koos Rail Balticu raudtee kavandamisega saab ja tuleb lahendada ka Tallinna ümbersõiduraudtee ehk ringraudtee ehitamise küsimus, mis on vajalik nii Tallinna linna pikaajalisest arengust lähtuvalt ja linnasiseste riskide vähendamiseks (Ülemiste ja Kopli kaubajaamad) kui ka Paldiski sadamate arenguks," kirjutas Novikov, kelle sõnul võimaldaks reisirongiühenduse kavandamine ringraudteele liita Ülemiste ühisterminaliga ka olemasoleva läänesuunalise raudteeliikluse.

Abilinnapea märkis, et ringraudteel oleks tähtis roll Tallinna linnapiirkonna liikuvuse tagamisel, täiendades ühistranspordivõrku, mis seoks omavahel linnalähedased asulad, linnaäärsed tootmis- ja ettevõtlusalad, Tallinna linna tootmis- ja ettevõtlusalad, Rail Balticu raudteejaama, ühisterminali, lennujaama ja linnasüdame.

"Kui aga peaks juhtuma, et Rail Balticu raudtee projekteerimisel ringraudteed ei projekteerita ja konkreetsete tehniliste ja ruumiliste tingimustega ei arvestata, muutub praegu lihtsalt teostatav ringraudtee ehitamine sisuliselt võimatuks, sest Euroopa kaasfinantseerimisel rajatud töötava infrastruktuuri hilisem ümberehitamine on tehniliselt oluliselt keerukam ja kulukuselt ebamõistlik," jõudis Novikov Jessega samale järeldusele.

Novikov ütles ERR-ile, et ringraudtee pole küll otseselt Tallinna küsimus, kuna läheb ümber linna, aga mida rohkem on erinevaid transpordiliike, seda parem.

"Linna seisukoht on see, et mida rohkem on erinevaid transpordiliike eraautode kõrval, seda parem, sest täna on paraku meie linnasisene teedevõrk end ammendamas," rääkis ta. "Tallinn tervitab iga alternatiivi." 

Regionaalseid peatusi tahab ka Rapla

Raplamaa omavalitsuste liit saatis selle nädala neljapäeval kirja riigihalduse ministrile Janek Mäggile, kus rõhutas vajadust projekteerida Rail Balticu ehitusprojekti koostamisel Harjumaale, Raplamaale ja Pärnumaale ka regionaalsed rongipeatused ning et need ehitataks välja samal ajal ülejäänud Rail Balticu trassi ehitamisega.

Raplamaal on Rail Balticu trassikoridor 55 kilomeetri pikkune ja kulgeb läbi Kohila, Rapla ja Kehtna valla. Rail Balticu regionaalsete rongipeatuste võimalike asukohtadena on tänavu aprillis kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ ette nähtud Rapla, Kohila ja Järvakandi.

"Soovime, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustab riigieelarveliste vahendite kavandamist RB trassil paiknevate regionaalsete reisirongipeatuste väljaehitamiseks ja veeremi soetamiseks," tegi liit ettepaneku.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: