Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes päevaga lausa neli dollarit ja 24 senti, jäädes pidama tasemel 55,69 USA dollarit barrelist.

Londoni Põhjamere brendi hind alanes neli dollarit ja 65 senti, lõpetades päeva tasemel 65,47 dollarit barreli eest.

Nafta hinnad on viimase kuu jooksul odavnenud umbes viiendiku võrra seoses ületootmise ja USA sanktsioonide arvatust pehmema mõjuga Iraani toornafta ekspordile.

Analüütikute hinnangul on naftahinna tõusule pööramiseks vaja OPEC-i ja Venemaa poolt täiendavaid samme.

Eesti kütusemüüja: kõik on võimalik

Eesti kütusemüüja Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul kütusehindu äärmiselt keeruline prognoosida.

"Sellises olukorras nüüd hinnata, mida see hind teeb – kas langeb 1,25 eurole või jõuab 1,6 euroni – väga keeruline on prognoosida selles turbulentsis, mida me oleme näinud," ütles Vaht BNS-ile.

"Me oleme väga huvitavas turusituatsioonis, kus ühest küljest ma ütleks, et [Donald] Trump väga selgelt kontrollib kütuse globaalset turgu läbi Iraani. Ta on väga osavalt mänginud "kütusemalet" ja neid käike hästi sättinud. Kui maikuus otsustati Iraanile sanktsioonid peale panna, otsiti toetust Saudi Araabiast, et need kasvataksid oma tootmist asendamaks Iraani toornafta eemale jäämist, mida Saudi Araabia ja OPEC ka tegid," rääkis Vaht.

Trump tõmbas sisuliselt teistel vaiba jalge alt ära sellega, et tegi kaheksale riigile, kes ostsid Iraani naftat, leevendusi. "Neile tehti kuuekuuline pikendus oma tarneallikate asendamiseks, et leida asendus Iraani naftale ja sellega tekitati olukord, kus kütusehinnad hakkasid väga jõuliselt kukkuma," märkis Alexela juhatuse liige.

Vahti sõnul soovis Trump madalaid kütusehindu, kuna olid USA vahevalimised.

"Nüüd, kus valimised on möödas, oleme endiselt selles olukorras, kus Trumpil on suurem mõjuvõim kütusehindu määrata, kui on seda täna OPEC-il. Piisab sellest, kui Trump sooviks karmimaid meetmeid Iraanile, siis kütusehind tõuseb," ütles Vaht.

Samas jääb selgusetuks Trumpi soov, et hinnad edasi langeksid. "See pole ka USA kildanafta tootjatele kasulik – mäletame, kui 2014. aastal hinnad kokku kukkusid ja kildanaftatootjad seetõttu pankrotti läksid. Kui vaadata tänavu esimese poolaasta kildanafta tootjate tulemusi, siis see rahavoog on 3,9 miljardi dollariga miinuses," märkis Vaht.

"Kui Venemaa ja OPEC ei saavuta kokkulepet ehk tootmist ei suudeta kärpida ja samal ajal USA naftatootmine muudkui suureneb, siis on küsimus täna see, et kas tuleb uus kütusehindade kokkukukkumine, mida nägime 2014, sest ka toornafta varud on globaalselt hakanud kasvama – taas üle viie aasta keskmise taseme, mis oli üks peamisi põhjusi, miks OPEC otsustas 2016. aasta novembris kärpida tootmist 1,8 miljoni barreli võrra," ütles ta.

Turuolukorra keerulisust ilmestab Vahti sõnul teiselt poolelt ka see, et USA toodab naftat rekordilainel, saavutades 11,6 miljoni barrelise võimsuse päevas. Samas on Venemaa olnud väga kriitiline Saudi Araabia otsuse peale hakata tootmist kärpima, sest Venemaale ei meeldi see, et nad ühtäkki kaotavad oma liidripositsiooni naftatootmisvõimsuse poolest USA-le.

Pärast maikuist otsust, kui USA Iraanile sanktsioonid kehtestas, oli kauplejatel veendumus, et hind liigub ülespoole 100 dollarit barrelist ja selle panustati.