"Pealtnägija" uuris, miks osa inimesi soovib Eestile uut lippu
Novembri lõpus täitub 100 aastat sinimustvalge riigilipu kasutusele võtust Eestis, ent leidub üha rohkem inimesi, kelle meelest tuleks trikoloorist loobuda ja asemele võtta midagi muud, näiteks ristilipp, selgub tänasest ETV saatest "Pealtnägija".
Sinimustvalge sünnihetkeks loetakse 4. juunit 1884, kui Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Otepää kirikus sisse pühitseti. Riigilipuks kuulutas trikoloori Ajutine Valitsust vahetult enne Vabadussõja algust novembris 1918. Ent riigikogu võttis vastu lipuseaduse, mis sinimustvalge staatuse riigilipuna lõplikult fikseeris, alles 1922. aastal. Enne seda peeti riigilipu üle tuliseid vaidlusi ning korraldati mitu lipukavandi võistlust. Üks esitatud kavanditest oligi juba tol korral valge risti, musta äärise ja sinise taustaga lipp, ent peale jäi siiski trikoloor.
Ristilipu teema kerkis taas üles 2000ndate aastate alguses, kui ajaloolane ja toona tuntud riigiametnik Eerik-Niiles Kross pakkus välja, et Eesti tuleks rahvusvaheliselt ümber ristida Estlandiks. Ägedale arutelule andis lisahoo tollane valitsuse pressibüroo juht, samuti ajaloolase taustaga Kaarel Tarand (praegu Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete juht), kes pakkus, et ainult riigi nimemuutusest ei piisa ja välja tuleks vahetada kogu sümboolika, sest tegu on võõrlaenudega - lipp on laenatud saksa korporantidelt, hümn kopeeritud soomlastelt, vapilõvid pigem monarhia tunnus. Ka president Toomas Hendrik Ilves rääkis korduvalt, et Eesti peaks nii vaimselt kui sümbolite poolest kuuluma põhjamaisesse ruumi.
Tarandi hinnangul on ristilipp juba üleilmselt sisse töötatud märk, mis võiks anda Eestile mingisugust kaudset kasu, et me ei pea oma turunduskulutusi ise tegema ja alles hakkama märki sisse töötama.
Vahepeal on üles kasvanud uus põlvkond ristilipu pooldajaid. IT-äris töötavad 28-aastane Jaan-Matti Saul ja 30-aastane Peedu Tuisk on omal nahal tunda saanud, kuidas Ida-Euroopa kuvand, mis Eestit paratamatult välismaal saadab, toob tagasilööke.
"Ida-Euroopal on oma kuvand. Lääne-Euroopas on see inimeste peades tihti seotud autovarguste ja madala kvaliteediga ja madala hinnaga, aga Eesti professionaalide tase on nagu pikka aega olnud sama, mis on olnud Soomes, aga hinda me ei saa nii kõrget küsida," põhjendas Tuisk.
Jaan-Matti Saul kannabki pisikest sinimustvalget ristikest seljakoti peal ja liigub oma suvekodus Läänemaal ringi Saabiga, mille katusele on maalitud samasugune ristilipp. Rääkimata hoovis lehvivast vimplist. Paljudele on selline tegevus aga üllatav ja mõnedele lausa pühaduse teotus.
"On ka teistsuguseid inimesi, kes rõhutavad, kui oluline on traditsioon, kui oluline püsivus, kui oluline on esivanemate pärand, kui esivanemad on sellesse panustanud, nad on väga palju pingutanud ja võib-olla isegi ohvreid toonud ja kui me ühe sõrmeliigutusega heidame selle üle parda, siis me katkestame vaimse järjepidevuse," ei nõustu muutustesoovijatega Eesti Lipu Seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste.
Saul ja Tuisk ei arva siiski, et Eesti saja-aastase riigilipu peaks täielikult välja vahetama, vaid ristilipp võiks eksisteerida paralleelselt praeguse variandiga. Näiteks eraldi rahvuslipuna riigilipu kõrval või ka muul moel.
"Kindlasti seda riigi sümboolikat nähtavasti ei tasuks muuta, aga et võiks võtta selle alternatiivina kasutusele näiteks turismis või nii. Et kui vanalinnas jalutada, siis tegelikult meie turismipoed on täis mingeid matrjoškasid ja muud tavaari, mis mulle isiklikult ei seostu eriti palju Eestiga," ütles Tuisk.
Ka Jaan-Matti Saul rõhutab, et trikoloor on püha, kuna väga palju inimesi on selle all surnud ja võidelnud ning tegemist on ajalooga lipuga.
Aga leidub ka radikaalsemaid tegelasi, kes tahaks sinimustvalge üldse ära kaotada. Nii arvab näiteks ühendus Uus Eesti lipp, kelle nägemuses võiks Eesti lipul olla küll rist, ent kujundus oleks skandinaaviapärasest erinev. Värvidena eelistaks nad sinist, valget ja rohelist.
Kuigi MTÜ asutajad Terje ja Kalev Jaanson ei soovinud oma seisukohti kaamera ees jagada, saab ühingu kodulehelt lugeda põhjendusi, miks praegune lipp nende arvates välja vahetada tuleks. "Oleme sinimustvalge all tupikusse jõudnud." "On suur vahe, kas me näitame harmoonia, rahu ja tasakaalu märki või rõhutame oma riigilipul horisontaali, mille üks värv on peaaegu üheselt negatiivse tähendusega."
Valitsuse sümboolikanõunik Gert Uiboaed märkis, et Eesti lipu traditsioon on praeguseks juba juurdunud ja selle muutmiseks peaks olema mingi väga tungiv vajadus. "Mina tänasel hetkel seda vajadust ei näe," sõnas ta.
Ehkki lipu muutmist toetav liikumine on praegu marginaalne, siis vaikselt see kasvab. Hiljuti avaldas Jaan-Matti Saul oma kodulehel põhjalikuma artikli, millist kasu võiks Eesti lõigata, kui seoksime ennast rohkem Soomega ja võtaksime kasutusele nendega sarnase lipu. Artiklit jagas Twitteris teiste seas president Toomas Hendrik Ilves. Edust kannustatuna lõi Saul ka spetsiaalse veebilehe, kus saab tellida Eesti värvides ristilippu. Praeguseks on veebilehe kaudu oma liputellimuse sisse andnud veidi enam kui kümme inimest. Kõige populaarsem on seni variant, kus lipul on sinine taust, valge rist ja must äär.
14. novembri "Pealtnägijas" tuleb lisaks riigilipule jutuks Tartu nutikodude pilootprojekt, kus miljoni euro jagamist saadavad tülid ja etteheited. Samuti uurib saade, millised on olnud Eesti suurimad kunstivargused ja kallimad kadunud tööd. "Pealtnägija" on ETV eetris igal kolmapäeval algusega kell 20. Saadet saab hiljem veebist järelvaadata.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi