Läti laulab iseseisvuspäeval Daugava kaldal hümni ({{commentsTotal}})

Kümned tuhanded lätlased kogunevad pühapäeva õhtul Riiga Daugava kaldale hümni laulma, sest Läti riik saab saja-aastaseks. Emotsionaalseid ja lätlastele olulisi hetki on aga olnud ka juba enne juubelit. Läti endine president Valdis Zatlers ütles Riias ERR-ile antud intervjuus, et Lätil pole kunagi läinud nii hästi kui praegu.

Läti viimaste aastate üks hingelisemaid hetki oli see, kui 14 000 raamatusõpra moodustas Riia Euroopa kultuuripealinnaks saades üle Daugava Balti keti eeskujul vana ja uut rahvusraamatukogu hoonet ühendava inimrea. Valguse lossi avamiseni jäid siis veel mõned kuud. Krõbedas külmas anti käest kätte tuhandeid raamatuid, et neid nii uude hoonesse üle viia. Raamatud, rahvusraamatukogu ja Daugava on lätlaste jaoks olulised sümbolid.

Ent tähenduslikke verstaposte on olnud teisigi.

Aasta eest lõppes Riias Vabadussamba ulatuslik restaureerimine. Nüüd on see samasugune nagu 1935. aastal annetuste toel valmis. Kuju tipus olevad kolm kuldset tähte, mida tütarlaps Milda Vidzeme, Latgale ja Kurzeme sümbolitena kõrgel enda pea kohal hoiab, löödi uuesti läikima.

"2000--2001. aastal, kui toimus eelmine suurem rekonstrueerimine, oli olukord palju halvem," meenutas Vabadussamba restauraator Ivo Graudums.

Suurejoonelised juubelipidustused algasid juba eelmise aasta mais, mil Rezeknes meenutati saja aasta eest toimunud Latgale kongressi, kus loodi eeldused demokraatliku Läti riigi tekkeks. Rezekne keskväljakul avati Läti ühtsust kujutav monument.

Latgale kongressil otsustati, et kolm piirkonda - Latgale, Vidzeme ja Kurzeme - moodustavad kokku ühe rahva ja soovivad ühineda. Siinsed seisukohad lõid eelduse Läti riigi väljakuulutamiseks sada aastat tagasi.

Ja natuke seost ka Eestiga. 1917. aasta detsembris võttis Läti ajutine rahvusnõukogu praegu Eesti poolele jäävas Valgas, tollases Walki linna raekojas vastu ajaloolise deklaratsiooni "Välisriikidele ja rahvastele", kus nõuti, et Kurzemest, Vidzemest ja Latgalest saaks ühe rahva maa - ühendatud Lätimaa. Ligi aasta hiljem viis see oma riigi loomiseni Riias.

"See mälestusmärk meenutab meile, kui keeruline oli Läti riiki luua," ütles Läti president Raimonds Vejonis Vabadussamba kohta.

Lätis on hea, leiab riigi suure tähtpäeva eelõhtul riigi endine president Valdis Zatlers.

"Tegelikult on tehtud rohkem, kui unistasime iseseisvust taastades. Need pole olnud vaid formaalsed otsused - ühinemine Euroopa Liidu, NATO,
Schengeni viisaruumi ja Euroopa valuutasüsteemiga," loetles Zatlers. "Vastu on võetud kodakondsusseadus, läbi viidud pensioni- ja koolireform. Nii võiksin veel palju näiteid tuua."

Aja märk on aga see, et olulise osa Lätist moodustavad ka välismaal elavad lätlased.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: