ERR Brüsselis: riigid ei soovi EL-i eelarvesse sissemakseid suurendada ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Parlament soovib Euroopa Liidu eelarvet järgmisel eelarveperioodil suurendada, kuid sissemakseid tegevad riigid ei ole sellest huvitatud. Eestil tuleb arvestada sellega, et Euroopa Liidult hakkab vähem raha tulema.

Euroopa Liidu raha läheb eelkõige põllumajandusse ja ühtekuuluvuspoliitika projektidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelarveläbirääkimiste probleem on selles, kuidas neid toetusi säilitada, lisada uusi tegevusi näiteks riigikaitse ja migratsiooni vallas ning teha seda kõike ühe suure sissemaksja, Suurbritannia lahkudes.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et seitsme aasta eelarve kogumaht võiks olla 1,1 triljonit eurot ehk 1,1 protsenti riikide aastasest sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Sissemaksjad peaksid maksma selleks praegusest veidi rohkem, kogumaht aga ikkagi veidi kahaneb.

Parlament andis sel nädalal teada soovist eelarvemahtu suurendada.

"Me tahame vastata uutele ootustele ja väljakutsetele valdkondades nagu noored, julgeolek, riigikaitse, digiareng, migratsioon ja teadustöö, amputeerimata traditsioonilisi tegevusi nagu põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika," selgitas Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimees Jean Arthuis.

Riikide läbirääkimised nõukogus ei ole veel eriti kaugele jõudnud.

"Me ei tea, millal need läbirääkimised lõppevad, loodetavasti 2019. aastal, aga veel on liiga vara öelda," sõnas Austria Euroopa Liidu asjade minister Gernot Blümel.

Mõttekoja Bruegel analüütik Zsolt Darvas ütles, et ei ole senistel läbirääkimistel märganud riikide valmisolekut sissemakseid suurendada.

"Minu arvates netosissemaksjad langetavad lõppotsuse ja mitmed sellised riigid nagu Holland ja Taani ei soovi maksta suuremat osa oma sisemajanduse kogutoodangust kui nad maksavad praegu. Kuna on palju uusi kuluprioriteete, siis see tähendab, et praeguseid kulutuste valdkondasid tõmmatakse kokku, sealhulgas ühtset põllumajanduspoliitikat ja ühtekuuluvuspoliitikat," rääkis ta.

Eesti prioriteet on, et meie põllumeeste otsetoetused kasvaksid ja see, et vaeseimate riikide grupist väljajõudmine ei tooks nii järsku struktuurifondide kokkutõmbamist kui komisjon ette on pannud.

"Me olem kogu aeg teadnud, et see toob kaasa teatud summade vähendamise, aga me ei ole nõus, et väheneb nii palju nagu praegu on pakutud ehk 24 protsenti. Me kindlasti soovime neid summasid suurendada," ütles välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas.

Detsembrikuu ülemkogul arutavad uut eelarveperioodi esmakordselt riigijuhid.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: