Joller: aegunud tarkvara tõttu peab perearst patsiendi asemel ekraani vaatama ({{commentsTotal}})

Karmen Joller
Karmen Joller Autor/allikas: ERR

Perearstid kasutavad 1997. aastast pärit tarkvara ning selleks, et patsiendi digiloost tema kohta info kätte saada, tuleb arstil avada umbes poolsada dokumenti - see on ka põhjus, miks patsiendid nurisevad, et arst istub, nina arvutis, ütles Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller.

Riigikogu arutas neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena teemat "Kuidas lühendada ravijärjekordi". Eesti perearstide seltsi juhatusse kuuluv Joller rääkis riigikogu ees, et tänapäeva perearstid oskavad teha uuringuid, opereerida ja isegi sünnitust vastu võtta, kuid paraku ei jää neil probleemidesse süvenemiseks aega, sest ukse taga ootab pikk järjekord ja nimistus on liiga palju inimesi.

"Meie töö peab olema terviklik, arvestama väga paljude asjadega. Seepärast peab meil olema aega ja vahendeid, et teha oma tööd hästi," lausus Joller, kelle sõnul on perearstid riigilt küsinud võimalust töötada vähemate patsientidega, aga kvaliteetsemalt.

Perearstide seltsi arvutus näitab, et kui arstid saaksid võimaluse patsiendiga viis minutit kauem rääkida, hoiaks see kokku keskmiselt 4,5 miljonit eurot aastas.

Joller tõi välja, et praegu tuleb perearstil tegelda ka arvutitarkvara, torude korrashoiu ja kõige muuga, sest lisatöötajate palkamiseks pole ressursse.

Üks asi, mis võiks aidata perearstidel otsuseid teha, oleks tarkvara, paraku pärineb see praegu aastast 1997 ning ehkki tehtud on ka uus tarkvara, on see Jolleri hinnangul praktiliselt sama kasutu. "Olukord tarkvaraga on kohutav. Me ei saa olla uhked oma e-tervise üle, sest see ei tööta. Et saada digiloost info kätte, pean avama umbes 50-60 dokumenti. See on põhjus, miks inimesed ütlevad, et arst istub, nina arvutis," tõdes perearst.

Ta märkis, et vaja oleks ühtset süsteemi, kuhu oleks kaasatud ka patsient. Nii et kui inimene võtab vererohtu, saaks ta tablettide lõppemise eel teavituse, kas ta soovib uut retsepti, või kui ta pole aasta aega perearsti juures käinud, teavitaks süsteem teda sellestki.

"Me peaksime suutma seda süsteemi kasutada nii, nagu me internetipanka kasutame," ütles Joller. "Saan ühelt pangakaardilt teisele kanda raha kiiresti, samuti peavad inimesele olema kättesaadavad tema terviseandmed, suhtlus arstiga, ravimid."

Sagedase EMO-sse pöördumise vältimiseks tulebki Jolleri sõnul luua selline meditsiinisüsteem, mis aitab inimesel lihtsamini otsustada, kust ta abi saab. Tervishoius peaks olema rohkem raha, kuid tugevdada tuleks just esmatasandit, sest perearstiabi on praegu meie meditsiinisüsteemi kõige nõrgem külg.

"Peame seisma selle eest, et esmane tasand, kuhu inimene pöördub, oleks tugev ja kvaliteetne, siis kolmandik patsiente ei peakski teisele tasandile jõudma," sõnas Joller.

Geenivaramu asejuht: geeniinfo peaks jõudma haiguslukku

Eesti geenivaramu asedirektor, filosoofiadoktor Tõnu Esko ütles, et umbes viiel protsendil inimestest on genoomis mõni väga oluline mutatsioon, mis suurendab nende haigestumise tõenäosust kuni 20 korda.

Kui geneetiline info jõuaks haiguslukku, siis ei tähendaks see, et perearstid peavad ka geeniandmete mõtestamise eksperdiks hakkama.

"Kui on targad algoritmid, siis perearstil on lihtsalt üks lisainformatsiooni punkt, et selle pealt otsuseid teha. Samamoodi farmakokineetika, kus ravimi sobivust valitakse, peaks toimuma nii, et ta on lihtsalt integreeritud digiretseptiga. Nii et hetkel, kui arst ravimit välja kirjutab, tekib hoiatus, et selle ravimi puhul tuleb doosi ümber vaadata või kaaluda teistsugusst ravimit," selgitas Esko.

Ta lisas, et otsus peaks tuginema andmetele ja informatsioonile.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: