Erinevalt Eesti EMO-dest ei saa Helsingi ülikooli haiglasse patsient ise pöörduda ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Erinevalt Eesti suurhaiglatest ei saa Helsingi ülikooli haiglasse patsient ise minna, vaid ainult kiirabiga. Samuti ei pea Helsingi ülikooli haigla erakorralist abi mittevajavat patsienti vastu võtma.

Riigikontrolli auditist selgub, et viimaste aastatega on kasvanud asjatute EMO-sse pöördumiste hulk, samas enam kui pooltel juhtudel peaks inimene pöörduma hoopis pere- või eriarsti vastuvõtule. Samas pole arstiabi piisavalt kättesaadav ning probleem on ka inimesete mõtteviisis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põhjanaabrite soomlaste suurhaigla on Helsingi Ülikooli kliinikum ehk Meilahti haigla nagu soomlased seda ise tunnevad. See on võrreldav meil Põhja-Eesti regionaalhaigla või Tartu Ülikooli kliinikumiga.

Meilahtisse tuuakse kõik raskemad juhtumid, selle haigla teenindada on kogu Lõuna-Soome, kus elab kokku miljon inimest. Kahe riigi suurhaiglate erinevus seisneb selles, et Meilahtisse ise ei tulda. Ainus võimalus on kiirabiga ja siiski valdavalt teistest haiglatest.

"Meilahti haigla on ülikooli haigla ja siia on koondatud sellised haigused, mida teistes Helsingi raviasutustes ei saa käsitleda. Selle kõige toimimiseks on Helsingis väga täpsed juhendid, mil viisil patsiendid esmatasandi arstiabi, piirkonnahaiglate ja meie haigla vastuvõtu vahel jaotuvad," selgitas Helsingi Ülikooli haigla erakorralise meditsiini- ja terapeutilise intensiivravikliiniku juhataja, ülemarst Veli-Pekka Harjola.

Harjola ütles "Aktuaalsele kaamerale" juba viis aastat tagasi, et erakorraline meditsiin ei saa olla puhver, kuhu kõik kuhjub, kui muu medistiin ei toimi.

Täna ütleb ka riigikontrolli audit, et EMO on tervishoiusüsteemis kõige kallim koht patsientide ravimiseks ja ometigi on Eesti valinud just selle, kallima tee.

Möödunud aastal käis EMO-s abi otsimas iga neljas Eesti elanik ja vaid viiel protsendil neist oli seisund eluohtlik.

Kui Harjolal on Soomes võimalik piltlikult öeldes erakorralist abi mittevajava patsiendi ees haigla uks kinni panna, siis tema ametivend, Põhja-Eesti regionaalhaigla EMO keskuse ülemarst Vassili Novak seda teha ei saa.

"Meil on kõik lubatud, meil ei ole ka piirangut võimalik sättida, seadus ei luba. Meil on olukord, kus patsiendil on õigus ükskõik mida teha. Ja teine küsimus on see, et on väga hea rääkida, kui on alternatiiv olemas ehk kättesaadav. Mul on õudselt kahju vaadata patsienti, kes tõepoolest ei ole nii kriitilises seisus, et kohe peab alustama raviga, diagnostikaga, võib seda rahulikult ambulatoorselt planeerida, aga ta ei mahu kuskile," rääkis Novak.

Soomes käib asi nii, et patsient helistab oma tervisekeskusesse ja seal otsustatakse, kui kiiret ja millist abi ta täpselt vajab. Vastuvõtule registreerimiseks ei pea telefoni otsas muusikat kuulama, vaid pereõde helistab tagasi. Soomlane teab, et köha ja nohuga tuleb minna pereõe juurde ja sinna saab vastuvõtule kohe. Just sellistest juhenditest ja eelkõige patsiendi informeeritusest tuntakse puudust Eestis.

"Miks Soomes on hea olukord ja sõnakuulelikud patsiendid, sest neile on antud normaalne alternatiiv, nad teavad, et nad peavad seal käima ja seal on tõepoolest see number arstil olemas," ütles Novak.

Riigikontrolli audit toob välja, et Eestis on perearstiabi kvaliteet ja kättesaadavus väga ebaühtlane.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: