ITK arst: ise EMO-sse pöördujad võiks perearstilt saatekirja saada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhi Märt Põlluveere hinnangul võiks patsiendid, kes ise tahavad EMO-sse pöörduda, saada selleks esmalt perearstilt saatekirja. "Aktuaalne kaamera. Nädal" saatis ITK EMO tohtreid ja vaatas järele, milliste muredega nende poole ikkagi pöördutakse.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis ITK erakorralise meditsiini osakonna juhatajalt Märt Põlluveerelt alustuseks konkreetse hommiku olukorra kohta.

"Kella kaheksast hommikul on pöördunud 38 ja nendest kaks on suunatud haiglaravile. See tähendab, et ülejäänud ei ole nii raskes seisus, et nad vajaksid haiglaravi, nad läksid tagasi koju," kirjeldas Põlluveer.

"Suur osa neist oleks võinud pöörduda perearsti poole. Meil on toodud mõningad haavadega inimesed, kes vajavad õmblust, eks nende koht on siin, aga teised mitte," lisas ta.

EMO-s vaatavad patsiendi esmalt läbi triaažiõed, kes otsustavad, kas ja kuhu patsient edasi saata. Põlluveeri sõnul ei peakski triaažiõed võtma seda otsustusvastutust, et saata inimene koju ilma, et arst oleks ta igaks juhuks läbi vaadanud.

"EMO-sse on mugav tulla, see on alati lahti, saatekirja ei ole vaja, ette kokku leppima ei pea, miks mitte. Teatud määral suisa ratsionaalne otsus," rääkis tõdes Põlluveer.

Tema hinnangul võiks patsiendid saada enne EMO-sse pöördumist saatekirja. "Mina näen EMO-sse isepöörduja saatekirja vajadust. See tähendab, et patsient kõigepealt läheb arsti juurde. Kui perearst leiab, et see ei ole see koht, suunab edasi," selgitas ta.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis ITK silmakliiniku juhatajalt Katrin Hannuselt näiteid probleemidest, mis ei vaja erakorralist abi, kuid millega siiski tihti EMO silmakabinetti pöördutakse.

"Näiteks kõige lihtsam põhjus, silm rähmab, on silmapõletik. Ma toon lihtsa näite - Soomes on perearstisüsteem tugevalt väljaarenenud, seal pöördub patsient kõigepealt perearsti vastuvõtule. Perearst kuulab ja vaatab ta ära ja kui seal on lihtsalt limaskesta põletik, kirjutab perearst välja antibiootikumitilga. Kui perearst vaatab ja kuulab ja on tõsisem probleem, siis perearst annab saatekirja valvetuppa," selgitas Hannus.

ITK EMO Roheline Tuba on samuti koht, kus on pidevalt pikk järjekord. See on kabinet, kuhu suunatakse patsiendid probleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist. Küsisime sealselt abiarstilt tema tolle päeva patsientide kohta.

"Kroonilise seljavalu patsiendid, ägeda mõnepäevase seljavaluga patsiendid, mittespetsiifiline kõhuvalu, soolepassaaži häire - kõhukinnisus, kõhulahtisus, ebatäpne ebamugavustunne kõhus," kirjeldas EMO Rohelise Toa abiarst Oliver Savisaar, kelle kinnitusel ei ole sellised probleemid EMO-s lahendamiseks.

"Nendel patsientidel, kes on täna käinud, ei ole olnud sellise erakorralise abi vajadust. Suurem osa on olnud minimaalseid kõrvalekaldeid või täieliku normi leid," lisas ta.

Neljapäeval pöördus ööpäeva jooksul ITK EMO-sse kokku 207 inimest, neist 19 suunati haiglasse ja 188 koju. Seda, milliste probleemidega EMO-sse sel päeval pöörduti, vaata lähemalt artiklile lisatud videost.

Möödunud aastal pöörduti EMO-sse kokku ligi 462 000 korral. Seda on pisut vähem kui aasta-kaks tagasi, mil pöördumisi oli 469 000 ümber.

EMO-sse pöördunud patsientidest 80 protsenti saadeti pärast läbivaatust koju, 19 protsenti pandi haiglasse ja üks protsent pöördujaist hospitaliseeriti teise haiglasse.

Üle poole mullu EMO-sse pöördunud patsientidest ei vajanud kiiret erakorralist sekkumist. 32 protsenti oli neid, kelle seisund oli erakorraline, kuid stabiilne. Potentsiaalselt eluohtlikus seisundis oli kolm protsenti patsientidest ja vaid kaks protsenti EMO-sse pöördujatest olid kriitilises seisundis.

40 protsenti kergemate kaebustega EMO-sse pöördunud inimestest tõid põhjuseks, et nad ei saanud õigel ajal perearsti vastuvõtule ja 25 protsenti ei soovinud erinevatel põhjustel perearsti juurde pöörduda.

Kuna vaid üheksa protsenti perearste teeb ka tööväliseid vastuvõtte, ongi paljudes Eesti paikades EMO ainus koht, kust õhtuti või nädalavahetustel abi saada.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: