Põhjanaabrite meedia kirjutab Nordea panga Soome filiaali ökonomisti Olli Kärkkäineni sõnadele tuginedes, kuidas Euroopa Keskpank paratamatult lähiaastatel intressimäära tõstma hakkab.

Omakorda mõjutab see Euribori ehk euroala pankadevahelist laenuintressimäära, mis on aluseks ka siinsetele kinnisvaralaenudele. See tähendab, et tõusevad igakuised laenu tagasimaksed, ütleb Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonnaja juhataja Jaak Tõrs.

Kui Euribor peaks tõusma 1 protsendini, toob see laenuvõtjale märkimisväärse lisakulu.

"Kui võtta aluseks, et Eesti keskmine eluasemelaen on 100 000 eurot ja eeldada, et makstakse iga kuu tagasi konkreetne fikseeritud summa, siis suurim intressimakse saaks olla kuni 1000 eurot suurem kui eelmisel aastal ehk ühes kuus ca 80 eurot suuremat makset," märkis ta.

Euroopa Keskpank on hoidnud kriisijärgsel kümnendil intressimäärasid madalal tasemel, et soodustada investeeringuid ja tõugata tagant inflatsiooni. Nüüd, kus tarbimine ja muu majandusaktiivsus on suurenenud, plaanib keskpank olukorda vaikselt stabiliseerida.

Kriisi järel laenu võtnud inimesed pole aga tundnudki olukorda, kus intressimäärad kõrged oleks. Euribor pole olnud viimasel viiel aastal üle protsendi, seejuures viimasel kahel aastal on see olnud negatiivne.

"Kümme aastat on olnud intrssid suhteliselt madalad, kuid enne seeda jõudis Euribor tõusta kuuele protsendile ehk Eesti Pank on ka mitu korda öelnud, et kui inimene võtab eluasemelaene, mis on üle 20 aasta, siis ta peab arvestama, et intressimäärad võivad oluliselt tõusta tänaselt tasemelt," ütles Tõrs.