Valitsuse otsus lõpuks siiski EXPO-l osaleda on tunnustust väärt. Eesti sellistel rahvusvahelistel foorumitel osalemise majanduslikku mõju ei saa otseselt mõõta, aga kaudselt toob iga investeeritud rahaühik ikkagi mitmekordselt tagasi. On ju vähe foorumeid, mida kogu maailm jälgib. 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks püstitatud Eiffeli torn on tänini selle linna magnet.

Veelgi olulisem kui osalemine ise on siiski maailmanäitusel osalemise sisu.

Shanghai EXPO-l esinesime nõrgalt, nagu nentisid ka ajakirjanikud ja riigikogu väliskomisjoni tollased liikmed. Eesti kulutas 3,8 miljonit, kuid jäime oma värviliste sigade paviljoniga enamuse riikide varju. See lihtsalt ei kõnetanud külastajaid. Eesti diplomaadid kinnitasid mulle tollal, et suure külastusauhinna võitnud hiina noormehel polnud aimugi, mis riigiga on tegu.

Seevastu Island kulutas sealse finantssüsteemi kollapsi ja eelarvekärbete tõttu Shanghais ligi kaheksa korda vähem, alla poole miljoni euro. Ometi võitis Island just oma ürgloodusel põhineva ekspositsiooni lihtsusega enamuse külastajate südamed ja tõusis külastajate edetabelite tippu.

Milano maailmanäitusel sai palju kiidusõnu meie arhitektuuriline lahendus ja jõudis koguni esikolmikusse, aga ehitamise kulud kasvasid halva planeerimise ja Itaalia oludega mittearvestamise tõttu lakke, sisu jaoks jäi selle tõttu liiga vähe vahendeid. Need on viimaste EXPO-de õppetunnid.

Väikese riigi kohta tundub arutu kulutada miljoneid mingi paviljoni püstitamiseks, mis aasta pärast lammutatakse. Eiffeli torn võib turismimagnetina hea hooldamise korral aastasadu kesta. Paraku läheb enamus paviljone siiski hävitamisele. Kui juba ajutine, siis miks mitte midagi sarnast, nagu Euroopa kultuuripealinna raames ehitatud põhutear Tallinnas: öko ja ehe.

Valitus on Dubai EXPO-l otsustanud kulutada avaliku sekrori raha kuni 2 miljonit eurot, kaasates miljoni erasektorist. Soovitan seekord panustada minimalistlikulte vormile. Võibolla luua ainult miniatuurne lakooniline arhitektuurilahendus, milles avaneb virtuaalselt ja suurelt kogu Eesti. Tuleks panustada rohkem sisule, mis rõhutaks Eesti e-kuvandit ja annaks kõigile võimaluse osa saada ka paviljoni ukse ees pikkades järjekordades seismata. Näiteks avades Eesti paviljoni sisu virtuaalselt oma nutitelefonis, ka paviljoni sisse astumata.

Miks mitte kasutada ka osaliselt virtuaalset arhitektuuri ja liitreaalsust? Väga nutikalt tehti seda Klen Jääratsi juhtimisel Tallinn Digital Summit 2018 ajal, mis külalistele tõeliselt muljet avaldas. Oskuslikku virtuaallahendust on võimalik võimendada blogijate abil ja kutsuda üle maailma inimesi külastama Eesti paviljoni ka ilma Dubaisse sõitmata.

Nii oleksime tõelised e-suunanäitajad ka veidi vananenud formaati kinni jäänud EXPO-l ja saavutaksime Eestile minimaalse investeeringuga maksimaalse nähtavuse. Kes teab, võibolla tulevikus on kogu EXPO virtuaalselt külastatav. Miks ei võiks Eesti selleks Dubais esimesena jõuliselt ukse avada?

Autor on endine Reformierakonna liige, kes kandideerib riigikokku Keskerakonna nimekirjas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.