Õpilasvahetusorganisatsioon YFU - Youth for Understanding - kontrollib, et välismaalt tuleval noorel oleks sobivad elutingimused, koolitab vastuvõtvat pere ja välismaale minevaid Eesti lapsi. Pered on vabathtlikud ning võõrustavad oma kulu ja kirjadega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Augustikuus nad kõik tulevad. Augustis tuli siis 38 õpilast ja kokku on nad 11 erinevast riigist," rääkis YFU Eesti direktor Kadri Eensalu.

Eestist läks YFU kaudu välja 65 õpilast 30 riiki.

Jaapani abiturient Rena Kurata on oma Eesti vahetusperes õppeaasta algusest. Ta õpib Loo koolis 12. klassis. Septembrist alates on tema suurim ülesanne eesti keel selgeks saada.

"Sõpradega ma räägin inglise keeles, aga minu peres ma räägin eesti keeles proovida," ütles Kurata, kelle sõnul on eesti keele grammatika väga raske.

Kurata sõnul tahab ta tutvustada Eestis Jaapanit, kuid samal ajal ka Eestit Jaapanis.

Õpilasvahetuses osalevad 14-18-aastased noored. Rena Kurata ütles, et Eestis on tal kooli kõrvalt vaba aega igasugusteks tegevusteks. Jaapanis oleks tal abituriendina palju rohkem rahmeldamist lõpueksamiteks valmistumisel.

Eestis on vahetusõpilaseks käinud noori Argentinast Jaapanini. Eesti koolisüsteemi hindavad nad positiivselt.

"Eesti haridussüsteem on kas täielikult vastanud või isegi ületanud nende õpilaste ootusi, kes siia on tulnud," kinnitas Eensalu.

Vahetusõpilaste side oma vahetusperega kestab kauem kui Eestis oldud aeg. Eensalu tõi näite ühest Belgia poisist.

"Ühel sügisel helistas ta oma vahetusemale ja küsis, ega ometi kartul veel üles võetud ei ole. Ta oli seal kuskil maapiirkonnas ja vahetusema ütles, et nädalavahetusel mõtlesime hakata võtma. Poiss ütles, et ärge võtke, ma tulen Belgiast külla ja võtan sõbra kaasa. Tahan talle näidata, kuidas käib päris elu ja päris töö Eesti moodi," kirjeldas Eensalu