Seadusemuudatus toob sportlasele stipendiumi maksmise hallist alast välja
Kehtiv spordiseadus ei reguleeri sportlaste tasustamist ega stipendiumi maksmist. Kultuuriministeeriumis valminud eelnõu muudab aga olukorda, nii et edaspidi on toetuste maksmiseks kindlad reeglid, mis peaksid ära hoidma vaidlused maksuametiga.
Sportlastele stipendiume maksvad spordiklubid on olnud maksu- ja tolliameti teravdatud tähelepanu all, sest seadus sportlaste tasustamist ei reguleeri. Juba 2013. aastal kahtlustas maksuamet, et maksuvabade stipendiumide nime all makstakse tegelikult tasu töö eest ja stipendiumileping on sisuliselt tööleping.
Eelmisel aastal kultuuriministeeriumis kokku kutsutud töögrupp leidis, et stipendiumi maksmine on vajalik ja põhjendatud, kuid probleemiks on süsteemi ebamäärasus. Lisaks pidas töögrupp vajalikuks stipendiumile maksimumsumma kehtestamist
Spordiseaduse muudatusega luuaksegi sportlasele stipendiumi või toetuse maksmiseks eriregulatsioon, et edaspidiseid validlusi vältida ja sportlaste tasustamine stabiilsemaks muuta.
"Uue regulatsiooni kohaselt on sportlase stipendium tulevikku suunatud sportlasele makstav toetus, mida makstakse sporditegevusega seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks," sätestab eelnõu.
Eelnõuga pannakse paika stipendiumi maksimumsumma, mis oleks ühe kuupalga alammäära ulatuses kuus ehk tänavuse aasta näitel 6000 eurot aastas. Näiteks eelmisel aastal jäid 85 protsenti sportlastele määratud stipendiumidest alla 6000 euro.
Kehtima jääksid praegused stipendiumi määramise põhimõtted nagu avalik konkurss, ühtlasi võib sportlane stipendiumi saada mitmelt organisatsioonilt. Andmed stipendiumi kohta saadab spordiorganisatsiooni pidaja harrastajate andmekogusse, mille töötaja teavitab sportlast, kui ta saavutab stipendiumi maksimumpiiri. Juhul kui sportlane saab toetusraha siiski üle piirmäära, tuleb tal see stipendiumi maksjale tagasi maksta.
Kui aga sportlase tegevus on pigem töötamine, sõlmitakse temaga sportlase leping, mis võib olla tööleping või võlaõiguslik leping. Sellisel juhul võib spordikooli pidaja maksta kokku lepitud tasule lisaks ka maksuvaba toetust kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses, mis sel aastal tähendaks kuni 1000 eurot ühe kuu kohta. Seda võib aga üksnes juhul, kui sportlane saab tasu miinimumpalga ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning ta esindab Eesti koondist.
"Leping, mille kohaselt saab sportlane töötasu vähemalt kuupalga alammäära ulatuses, ning toetus kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses peaks andma sportlastele võimaluse keskenduda täielikult enda võimete arendamisele. Töögrupi välja pakutud lahendus peaks looma olukorra, kus saavutusspordile orienteeritud sportlane ei pea treeningtegevuse kõrvalt tegelma igapäevaste kulude katmise eesmärgil muud tööd," seisab seletuskirjas.
Eesti korvpalliliit saatis kultuuriministeeriumile arvamuse, kus küll tervitas seadusemuudatust, kuid tegi ettepaneku, et summad, mida eelnõu puudutab, võiksid olla suuremad. Liidu hinnangul võiks sportlasel olla õigus saada kahekordse kuupalga alammäära asemel toetust kuni kolmekordse alammäära ulatuses. See tähendaks, et tänavusel aastal mitte tuhat, vaid 1500 eurot ühe kuu kohta ning aastas maksimaalselt 18 000, mitte 12 000 eurot.
Spordialadest kõige enam mõjutavadki muudatused korvpalli, aga ka jalgpalli ja võrkpalli, sest need kolm spordiala on maksnud viimastel aastatel keskmiselt 65 protsenti spordivaldkonna stipendiumide kogumahust. Näiteks eelmisel aastal maksti nende kolme ala stipendiumideks 3,6 miljonit eurot, kõigile teistele aladele aga 1,8 miljonit.
Spordiseaduse muudatuste tulemusel peaks vähenema sportlastele makstavate stipendiumide maht, kuid suurenema nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud leping ning kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid.
Lisaks annab eelnõu spordikooli või -organisatsiooni pidajale õiguse võistlustel saavutatud tulemuste andmeid koguda ja töödelda.
"Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist," seisab eelnõu seletuskirjas. "Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia ei peaks kartma, et tulemused või sportlaste osalemine võidakse mis tahes ajahetkel salastada või sportlasi ei toetata objektiivsete näitajate alusel."
Selle aasta septembri alguse seisuga on Eestis 2716 spordiorganisatsiooni ja 416 spordikooli.
Toimetaja: Karin Koppel