Energiahiiud Euroopa Komisjoni ettepanekust: fossiilsetest kütustest täielikult loobuma ei peaks ({{commentsTotal}})

Põlevkivi kaevandamine võib 2050. aastaks kriipsu peale saada.
Põlevkivi kaevandamine võib 2050. aastaks kriipsu peale saada. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Euroopa Komisjon tegi liikmesriikidele ettepaneku seada eesmärgiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni. Sisuliselt tähendab see ettepanekut fossiilsetest kütustest loobumiseks. Eesti suured energia- ja kütusetootjad Eesti Energia ja VKG, kes kasutavad oma toormena suuremalt jaolt põlevkivi, ei pea seda lõpuni mõistlikuks.

Euroopa Komisjon võttis kolmapäeval vastu pikaajalise strateegilise visiooni "Puhas planeet kõigi jaoks", milles on seatud eesmärk jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni.

Selleks peaksid riigid investeerima sellistesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis võimaldaksid loobuda fossiilsetest kütustest täielikult.

Eesti on juba jupp aega lähtunud eesmärgist vähendada fossiilsete kütuste kasutusmäära, millega seoses on riik tõstnud ettevõtete jaoks ka põlevkivi kasutustasu, kuivõrd Pariisi kliimalepe seab eesmärgiks hoida globaalse temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires. Nüüd leiab EL, et radikaalsed sammud selleks peavad olema ellu viidud 2050. aastaks.

Põlevkiviõli tootja VKG kommenteeris ERR-ile, et praeguste tehnoloogialahenduste taseme juures oleks selle eesmärgi täitmine keeruline.

"Täielik üleminek taastuvenergiale on hüpoteetilisel võimalik, aga on selge, et sellega kaasnevad mitmed riskid, mida peaks tõsiselt kaaluma. Üleminekuks peavad olema kindlad salvestamistehnoloogiad, tagatud ühtsus tootmise ja tarne vahel. Veel üheks faktoriks on taastuvenergia allikate tsüklilisus. Sellest kõigest tuleneb ka nende kallidus, mis läheb Eesti tarbijate õlgadele," hoiatab Viru Keemia Grupi suhtekorraldusjuht Irina Bojenko.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tõdebki, et süsinikuheite järk-järguline vähendamine on olnud EL-i, sh Eesti poliitiline ja keskkonnaalane eesmärk pikemat aega.

"Eesti on dokumendis nimega "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" ja ENMAK-is (energiamajanduse arengukava) süsinikuheite vähendamise suunas liikumise otsuse põhimõtteliselt juba ära teinud. Siia on andnud oma tubli panuse ka Eesti Energia, muutes energiatootmist pidevalt puhtamaks ja efektiivsemaks. See suundumus jätkub ning on osa ka meie strateegiast," kinnitab Sutter.

Eesti Energia: täielikult loobuma ei pea

Samas lisab ta, et suurim väljakutse CO2 emissioonide vähendamisel pole seejuures mitte energeetika, vaid transpordi, eriti rasketranspordi ehk lennukite-laevade-veoautode dekarboniseerimine.

"Energiatootmises on Eesti suutnud väga oluliselt CO2 heitmeid vähendada, kuid transpordis pole siiamaani suuri edusamme tehtud. Seega võiks transpordi, sh autode, linnatranspordi, rongide ja laevade senisest suurem elektrifitseerimine anda häid tulemusi. Ilmselt oleks see kiireim võimalus süsinikuemissioonide vähendamiseks," pakub Sutter, lisades, et tegelikult ei pea EL-i kliimaeesmärkide saavutamiseks fossiilsetest kütustest täielikult loobuma.

"Ettekujutus, et majanduse dekarboniseerimiseks on vaja loobuda fossiilsete kütuse kasutamisest, ei vasta tõele. Just äsja lõpetas Euroopa elektritööstuste katusorganisatsioon Eurelectric suure dekarboniseerimise alase uuringu koostamise, mis seadis eesmärgiks Euroopa majanduse dekarboniserimise aastaks 2050. Selle uuringu tulemuste kohaselt jääb aastaks 2050 Euroopa elektritootmise võimsuste portfelli kuni 15 protsendi ulatuses fossiilseid kütuseid kasutavaid tootmisseadmeid, mida peetakse vajalikuks elektrisüsteemi tasakaalustamiseks," ütleb Sutter.

See tähendab, et fossiilsete kütuste vähenev kasutamine jätkub, kuid sellega seonduvate emissioonide ärahoidmiseks või tasakaalustamiseks hakatakse kasvavat tähelepanu pöörama negatiivse CO2 emissiooniga tehnoloogiatele ja CO2 emissiooni kinnipüüdmisele tootmisseadmetes.

"Täna on need tehnoloogiad vähe arenenud, kuid Euroopa Komisjon kavatseb eraldada väga suures mahus toetuseid nende tehnoloogiate arendamiseks. Täna on raske veel öelda, kuivõrd edukaks see tehnoloogiaarendus osutub," tõdeb Sutter.

Euroopa riikidest üksi ei piisa

Sutter lisab, et ainuüksi EL-i riikide ponnistustest kliimaeesmärkide täitmiseks ei piisa.

"Eesmärgi täitmise majanduspoliitiline eeldus on sama poliitika omaksvõtt maailma teistes suurriikides peale Euroopa Liidu. Kui Euroopa jääb täieliku dekarboniseerimise eesmärgis üksi, siis on oht, et me ei ole nii rikkad, et seda ära teha," põhjendab ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nõustub sellega.

"Kokkuvõttes sõltub palju sellest, kuidas ülejäänud maailm ambitsioonikasse eesmärki suhestub. Kui ka teised maailmamängijad on valmis panuseid tõstma, on võimalik seda tõsisemalt kaaluda. Selles osas on Katovices detsembris toimuv järjekordne kohtumine esimene võimalus jõuda arusaamani, milline on Pariisi kliimakokkuleppega ühinenud riikide valmisolek kõrgemaid eesmärke seada ja ellu viia," kommenteeris energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar, lisades, et Euroopa Komisjoni ettepanekule järgneb liikmesriikide seisukohtade kujundamine.

"Kuna valdkondi, mis peaksid tegema pingutusi 2050. aasta vaates on mitmeid, lisaks energiale ka transport, põllumajandus, hooned, tööstus, metsanduse sektor jt, siis on siin vajalik laiem koordineerimine," selgitas Tatar. "Eesti on täna 2050. aasta vaates sihtimas 80 protsendi ulatuses kasvuhoonegaaside vähendamist. See on nõnda sätestatud möödunud aastal riigikogus heaks kiidetud "Kliimapoliitika põhialused 2050" dokumendis. Hetkel lähtume sellest," kinnitas Tatar.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: