Ajalehe teatel peavad neli 200-megavatise võimusega energiaplokki Euroopa Liidu tööstusheitme direktiivi põhjal töö lõpetama hiljemalt 2023. aasta lõpuks või kui neile lubatud töötundide arv täis saab. Kolme ploki puhul juhtub see tõenäoliselt juba selle aasta esimeses pooles.

Kui arvestada maha plokkide enda energiavajadus, siis jääb Eesti Energia ilma ligikaudu veerandist oma tootmisvõimsusest, mis praegu ulatub ligemale 2000 megavatini.

Kuna põlevkivienergeetikas jääb tootmisvõimsust vähemaks, siis kulub loogika kohaselt edaspidi ka põlevkivi vähem. "2019. aastal võib põlevkivi vajadus tulla umbes 15 protsenti väiksem, kui oli 2018. aastal," sõnas Eesti Energia juhatuses suurenergeetika eest vastutav Raine Pajo, märkides, et kui Estonia kaevanduses jätkub töö endises tempos, siis Narva karjääris tõmmatakse tootmist alla.

Veerandi elektritootmisvõimsuse kaotamine ei tähenda samas aga ilmtingimata seda, et kogu põlevkivienergeetika tootmismaht sama palju väheneks. Pärast vanade plokkide sulgemist jääb Eesti Energiale ikkagi veel ligemale 1350 megavatt-tundi põlevkivielektri tootmisvõimsust.

Tarbijatele võib Narva jaamade vanade plokkide sulgemine tähendada tipptundide ajal hinnatõusu. "Eeldada võib, et hind peaks tõusma, kui suure nõudlusega perioodidel jääb turul elektripakkumisi vähemaks," sõnas Pajo.

Küsimusele, kui palju tuleb energiaplokkide sulgemise ja põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu töökohti koomale tõmmata, ei söanda Eesti Energias keegi avalikult selget vastust anda.

Pikemalt saab lugeda Põhjarannikust.