Tallinn annab enam kui poole Eesti SKP-st
Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogulisandväärtusest 64 protsenti loodi 2017. aastal Harjumaal, seejuures Tallinnas 53,1 protsenti.
Harjumaa ning Tallinna ostähtsus Eesti majanduse vedurina on ajas kasvanud. Kümme aastat tagasi ehk 2007. aastal andis piirkond napilt alla 60 protsendi SKP-st.
Eelmisel aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 24 miljardit eurot. Harjumaa panus sellesse oli 15 miljardit eurot, millest omakorda 13 miljardit eurot tuli Tallinnast.
Tartumaa andis Eesti SKP-st 11 protsenti ja Ida-Viru maakond 6 protsenti. Väikseima osatähtsusega olid 2017. aastal Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas vähem kui protsendi majanduse suurusest.
Elaniku kohta oli Eesti SKP mullu keskmiselt 17 943 eurot, mis on 1464 eurot rohkem kui aasta varem.
Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas, kus see on 144 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Saare maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 92 ja 69 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas – 42 protsenti Eesti keskmisest.
Mitmes maakonnas võib viimastel aastatel märgata SKP elaniku kohta lähenemist Eesti keskmisele. Eelkõige paistavad selles osas silma Läänemaa, Saaremaa ja Valgamaa. Samuti on vähenemas vahe Harjumaa ja Eesti keskmise vahel, ehk ülejäänud Eesti SKP elaniku kohta on lähenemas Harjumaale.
Toimetaja: Priit Luts, Marju Himma
Allikas: statistikaamet