President Kersti Kaljulaid ütles Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures, et Jaan Tõnisson oli alati veendunud selles, et demokraatia tagab Eestile vabaduse ning aitab riigil areneda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Jaan Tõnisson vaatas ettepoole ja tema elutöö oli oli Eesti Vabariik. Meie riigi üks rajaja nägi küll iseseisvuse traagilist kadu, kuid tema mõte jäi elama ja sellest sündis taas meie vabadus. Hoiame Eestit ja hoiame seda Jaan Tõnissoni moel ja vaimus," kõneles president.

Jaan Tõnisson oli Eesti omariiklusele eelnenud perioodil üks juhtfiguure. Aastatel 1896 kuni 1935 andis Tõnisson Tartus välja ajalehte Postimees. 1905. aastal asutas ta Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Ta oli Asutava Kogu, riigikogu ja riigivolikogu liige, samuti riigikogu esimees, riigivanem, välisminister ja peaminister.

22. detsembril täitub Tõnissoni sünnist 150 aastat.

"Ma arvan, et oma südames oli ta kõige rohkem ajakirjanik, sest ta armastas ajakirjandust ja armastas oma Postimeest. Poliitikasse minek ja rahvameheks olek oli nagu tema sisemine kohustus. Ta tundis, et ta peab aitama seda rahvast ja riiki edasi viia," rääkis Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuse esimees Krista Aru.

Jaan Tõnissoni viimsetest päevadest ei teata õigupoolest midagi, aga oletatakse, et tema elutee lõppes Patarei vangla müüride vahel.

"Patarei vangla on koalitsioonilepingu järgi kavas muuta kommunismiohvrite mälestusmuuseumiks. Arusaadavalt selle asja ehitus ja ettevalmistus võtavad veel aastaid, kuid kokkuleepel Riigi Kinnisvara aktsiaseltiga oleme elementaarsel moel korrastanud ühe väiksema osa Patareist ja kevadel, kui väga külm ei ole, avame ühe osa Patareist," selgitas Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu.

Jaan Tõnissonile pühendatud konverents oli kevadel avatava muuseumi esimene üritus Patarei vanglas.