EL-i eelarveläbirääkimistel vaieldakse uute valdkondade rahastamise üle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tauno Tõhk/EU2017EE

Kuigi Euroopa Liidu riigid peavad peagi kokku leppima järgmises eelarveperioodis, on praegu eriarvamused riikide vahel endiselt väga suured ja kokkulepeteni jõudmine nõuab aega. Traditsiooniliste kulutuste kõrvale on lisandunud mitu uut valdkonda.

Eesti soovib, et ühtekuuluvuspoliitika kärped jääksid võimalikult väikseks ja et meie põllumeeste otsetoetused Euroopa keskmisele järele liiguksid.

Euroopa Liidus käivad eelarvearutelud on teravad. Üks suur sissemaksja Suurbritannia lahkub, samas on soovid kasvanud. Netosissemaksjad tahavad eelarvet kokku tõmmata, raha saajad hoida seda senisel tasemel.

Traditsiooniliste ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandustoetuste kõrval on lisandunud mitmeid uusi eesmärke näiteks kaitsevaldkonnas, piirikaitses, teadus- ja arendustegevuses ning muidugi kliimapoliitikas.

"Suured vaidlused selle üle praegu käivad, kui palju on võimalik säilitada traditsioonilisi kulutusi ja ikkagi katta uusi kulutusi. Lihtne vastus ongi, et mida suurem on üldmaht, seda suuremad võimalused on mõlemal," rääkis
Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus juures Kaja Tael ERR-ile.

Tael kaitseb vaidlustes eelkõige meie põllumeeste otsetoetuste tõusu ootust, Rail Balticut ja seda, et ühtekuuluvuspoliitika kärped ei kujuneks liiga suurteks.

"Üks meie põhjendusi, miks siin ei tohiks väga drastiliselt vähendada vahendeid ongi see, et meie jaoks on võimalik lahendada neid suuri kliimapoliitilisi väljakutseid läbi ühtekuuluvuspoliitika suurelt osalt. Kui me räägime näiteks sellestsamast raudteede elektrifitseerimisest, siis me kindlasti loodame, et me saame seda Euroopa Liidu toel teha," ütles Kaja Tael.

Mõttekoja Bruegel analüütik Zsolt Darvas ütles, et raha kindlasti liigub vanadest valdkondadest uutesse, aga liigsuured kärped põrkuvad tugevale vastuseisule.

"Lõpuks on vaja üksmeelt eelarve heakskiitmiseks. Ma arvan, et tulevad mõned kärped põllumajandustoetustes ja ühtekuuluvuspoliitikas, aga need ei tule nii suured, kui Junckeri komisjon eelmisel aastal välja pakkus," arutles Darvas.

Suure tõenäosusega saab rahastamise tingimuseks mingis sõnastuses ka õigusriigi põhimõtete järgimine, keerulisem saab olema selle rakendamine.

"Ökonomistina toetan ma väga seda mõtet. Kodanikuna, kes näeb poliitilist reaalsust, kahtlen ma aga, et kehtestatakse efektiivne protseduur," nentis analüütik.

Darvase hinnangul kulub vastuolude ületamiseks ja kokkuleppeni jõudmiseks veel terve järgmine aasta. Eelarve üldmahtu näevad riigid ühest protsendist SKP-st kuni 1,16 protsendini.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: