Balti riikide põllumehed avaldasid Brüsselis meelt ({{commentsTotal}})

{{1544686560000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Eesti, Läti ja Leedu põllumehed avaldasid neljapäeval Brüsselis meelt, et nõuda ausaid konkurentsitingimusi Euroopa ühisturul.

7. detsembril saatsid põllumeeste esindusorganisatsioonid Euroopa Liidu institutsioonidele avalduse, milles märgitakse, et Balti riikide põllumehed on saanud pidevalt tunduvalt madalamaid põllumajandustoetusi võrreldes teiste liikmesriikidega.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustoetused moodustavad vaid 54-60 protsenti ELi keskmisest, samas kui siinsed tootmiskulud on tunduvalt kõrgemad keskmisest, leiavad protestijad.

"Pikalt kestnud olukord, kus meie põllumeeste otsetoetused on ebaadekvaatsete ajalooliste baastasemete tõttu tunduvalt madalamad Euroopa Liidu keskmisest, peab uuel eelarveperioodil lõppema. Kahkuks Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jääb ebavõrdsus siiski kestma kuni 2027. aastani," rõhutas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Tema sõnul on ausate konkurentsitingimuste tagamine väga oluline nii meie põllumeestele kui ka toidutarbijatele. "Küsimus on meie kõikide toidulauas ja kodumaise toidutootmise konkurentsivõimes," lausus ta.

Sõrmus rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et eelmisel eelarveperioodil saatis Eesti põllumehi märkimisväärne edu osaliselt tänu sellele, et põllumehed olid aktiivsed. Sama loodetakse seegi kord.

"Võib-olla Merkelit ja Macroni me täna siin ei kohta, me kohtame siin omaenda peaministrit Jüri Ratast. Ja see on ka toetusavaldus Eesti, Läti ja Leedu peaministritele, presidentidele, et nad saaksid oma tööd teha ja Eesti põllumeeste eest seista," rääkis Sõrmus.

Ratas kinnitas, et kui on ühtne turg, aga toetus ja konkurents ei ole võrdsed, siis see on Eestile vastuvõetamatu.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et Eesti põllumajandustoetuste tase võiks 2027. aastaks jõuda vaid 77 protsendini EL-i keskmisest. Samas kui Eesti põllumajanduse tootmiskulude tase on juba praegu 129 protsenti EL-i keskmisest. Meie põllumajandustootjad peavad vastama täpselt samadele keskkonnanõuetele ning loomade heaolu ja toiduohutuse standarditele nagu teiste EL-i riikide tootjad, kuigi selle eest makstav kompensatsioon on oluliselt väiksem.

EL-i liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid arutavad 13.-14. detsembrini toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel esimest korda ELi mitmeaastase eelarvekava üle aastateks 2021-2027. Eelarvekava läbirääkimised mõjutavad otseselt ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2020. aastat. Balti riikide põllumehed kutsuvad Euroopa institutsioone üles tagama 100 protsenti õiglased tingimused. Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste esindajad kohtusid neljapäeval ka Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi esindajatega.

Meeleavaldusel osalesid Eestist nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kui Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhid.

ERR Brüsselis: senisest madalast tasemest on raske välja murda

ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et põllumeeste otsetoetuste teema on Eesti jaoks väga tähtis.

"Need on olnud väga madalad alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ja sellel on selline ajalooline põhjus - justkui oleksid meil olnud odavamad tootmiskulud toona ja ka võrdlusbaas oli väga madal. Praegu see kõik nii ei ole ja Eestis tootmine on paljudel juhtudel oluliselt kallim kui mujal Euroopas. Nii et see ei ole mitte millegagi põhjendatav, aga sellisest ajaloliselt traditsiooniliselt madalast tasemest on raske välja murda," rääkis Ehand.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: