Euroopa Ülemkogu põhiteemadeks on Brexit ja Vene-sanktsioonid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1544683020000 | amCalendar}}
Foto: EPA/Scanpix

Neljapäeval algab Brüsselis Euroopa Ülemkogu, mille peamisteks teemaks tõotavad kujuneda Brexitiga seotud küsimused.

Lisaks on kahepäevasel tippkohtumisel küsimuseks ka Venemaa vastaste sanktsioonide pikendamine, mitteametlikult arutletakse ilmselt ka uute, Kertši väina intsidendiga seotud sanktsioonide kehtestamisest. Samuti räägitakse kindlasti eesistujariigi Austria poolt esiplaanile toodud migratsiooni teemadel.

Ülejäänud teemadest on olulisemad Euroopa Liidu eelarve aastatel 2021-2027, Euroopa stabiilsusmehhanismi reform ja pangandusliidu küsimused.

Eesti soovib, et meie ühtekuuluvuspoliitika vahendid ei väheneks nii järsult nagu Euroopa Komisjon on ette pannud ja et meie põllumeeste otsetoetused jõuaksid lõpuks järele Euroopa keskmisele.

"Eesti jaoks on oluline tugev ja ühendatud Euroopa Liit, meie jaoks on olulised head ühendused, meie jaoks on olulised targad investeeringud ja loomulikult toetused, mis on seotud põllumajandusega. Mul oli hea meel täna siin, Brüsselis koos Läti ja Leedu ja Eesti põllumeestega olla koos. Need on, ma arvan, loomulikult Eesti jaoks olulised prioriteedid," rääkis peaminister Jüri Ratas "Aktuaalsele kaamerale".

Reedel toimub ka 27 liikmesriigi osalusel euroala tippkohtumine, kus arutatakse majandus- ja rahaliidu reformimist. Kohtumisel osalevad ka Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja euroala riikide rahandusministrite president, Portugali rahandusminister Mario Centeno.

Brexiti puhul on käesolev nädal toonud kaasa tormilisi arenguid. Peaminister Theresa May lükkas edasi teisipäeval Briti alamkojas toimuma pidanud hääletuse tema poolt sõlmitud lahkumisleppe asjus. See samm tekitas rohkelt segadust Brexiti edasise kulgemise asjus ning Konservatiivse Partei Brexiti-meelsemad liikmed algatasid May kui parteijuhi umbusaldamise, mille peaminister aga võitis.

Peamine probleem on Brexiti puhul endiselt Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piir, mis praeguse seisuga sunniks Suurbritanniat vaatamata liidust lahkumisele EL-i kaubandusreegleid järgima. Enne arutelu annab peaminister May 27 liikmesriigi juhtidele oma ülevaate Euroopa Liidust lahkumise hetkeseisust.

Euroopa Liidu ja teiste liikmesriikide esindajad on omakorda kinnitanud, et Mayga sõlmitud lahkumislepet ei ole mingil juhul kavas enam uuesti läbi rääkima hakata ning tegemist on parima ja ainuvõimaliku leppega. Seda seisukohta ei muutnud ka May selle nädala kohtumised Haagis, Berliinis ja Brüsselis.

"Me ei peaks Brexiti läbirääkimisi taasalustama, me pole siin, et uuesti läbi rääkida. Kui te küsite, et selgitage lähemalt, siis ma ei saa öelda, et me selle vastu oleks. Ma ikka usun, ma kannan ikka veel märki, kus on Briti ja Euroopa Liidu lipp koos. Ma tõesti loodan, et me jõuame lepinguni ning mitte selle puudumiseni. Mõlema osalise ja kõigi huvides," rääkis Luksemburgi peaminister Xavier Bettel.

Mitmed liikmesriigid on nõudnud, et EL peaks Kertši väina intsidendi tõttu Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone laiendama. Diplomaatide kinnitusel aga mingit konsensust sellel teemal veel ei ole, sest osa liikmesriike on tegelikult ka isegi olemasolevate sanktsioonide vastu.

Eestit esindab Ülemkogul peaminister Jüri Ratas.

"Seekordsel ülemkogul käsitletakse palju meile olulisi küsimusi. Sisuline arutelu Euroopa Liidu tulevase pikaajalise eelarve üle näitab, millisena soovime näha meie ühist tulevikku. Eesti prioriteet on ühtsem ja tugevam Euroopa, mis pakub kodanikele ja ettevõtetele rohkem võimalusi," lausus peaminister.

"Arutame ka edasisi samme seoses Ühendkuningriigi EL-ist lahkumisega. Loodan, et kohtumine toob selgust ka brittide plaanidesse. Kui seda ei saabu, siis peame arvestama kõikide võimalike stsenaariumitega," sõnas Ratas.

 

 

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: