Gruusia parlamendi spiiker: põhiseaduse muutmine tugevdas demokraatiat
Gruusia parlamendi spiiker Irakli Kobakhidze leiab, et ajaloos on olnud perioode, kui Gruusia valitsus või rahvas pole olnud kannatlik ning see on omakorda toonud kaasa probleeme. Nüüdse pragmaatilise hoiaku näiteks peab ta ka äsjast põhiseaduse muutmist.
Gruusias on ametis riigi ajaloo esimene naispresident - Salome Zurabišvili. Ta on viimane, kelle valis riigipeaks rahvas, sest nüüd kehtivad põhiseaduse muudatused annavad presidendi valimise õiguse 300-liikmelisele valimiskogule.
Uue põhiseadusliku süsteemi ühe loojaga, Gruusia parlamendi spiikri Irakli Kobakhidzega vestles saates "Välisilm" Tarmo Maiberg.
Meil olid probleemid autokraatidega 1990. aastatel ja hiljem. Eri valitsused suutsid luua erinevaid autokraatseid süsteeme. Põhiseaduse muudatus väldib täielikult riski, et autokraat saaks tekkida. Meil tuleb euroopalik parlamentaarne süsteem koos proportsionaalse parlamendivalimissüsteemiga. Meil on tugevam parlament põhiseaduslikus korra järgi. Opositsiooni õigused on tugevdatud. Lõime reeglid inimõiguste kaitse ja justiitssüsteemi sõltumatuse järgimiseks. Meil on palju norme, mis tugevdavad demokraatiat Gruusias.
See näeb hea paberil välja, aga selleks tuleb inimeste mõtteviisi muuta. Kui kaua see aega võtab?
Areneme päris korralikult. Meil olid keerulised ajad 1990. aastatel, mitu kodusõda, sõda Venemaaga. Kõigest hoolimata areneme päris kiiresti edasi. Selle uue põhiseaduse täiendusega meie areng kiireneb veelgi. Meie peamine eesmärk on saada Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslikuks liikmeks, milleks peame olema täielikult valmistunud.
Pärast 2023. aastat liigume täielikult proportsionaalsele süsteemile. Meil oli suur arutelu, paljud parlamendisaadikud rääkisid sellest parlamendis. Lõpuks suutsime jõuda konsensuseni, et reform viiakse ellu kaheastmeliselt. Järgmised parlamendivalimised on viimased, mis toimuvad vana süsteemi alusel ehk pooled saadikutest valitakse enamuse ning teine osa proportsionaalsuse printsiibiga. Järgmised valimised toimuvad proportsionaalsuse põhimõttel, mis tähendab, et võitja-võtab-kõik ei kehti Gruusias enam. Tagame pluralistlikuma parlamendi kui 2018. aastal on.
Teil on esimene naispresident. Palju õnne! Mida te teete opositsiooniga, kes protestivad ja väidavad pettusi valimistel. Kuidas nende häälega arvestate?
Meie üks eesmärk on poliitilise süsteemi konsolideerimine. Meil oli päris hea tulemus pärast 2016. aastat, mil eri poliitilised jõud pidasid intensiivset valimiskampaaniat. Pärast neid valimisi õnnestus meil olukorda parandada nii, et meil on päris hea koostöö ja suhtlus teiste poliitiliste parteidega, kes on parlamendis. Viimased presidendivalimised kahjuks muutusid kuumaks ja takistasid poliitilise süsteemi positiivsemaks kujundamist.
Miks tahate Euroopa Liiduga ühineda, kuid EL ei reageeri korralikult Venemaa agressioonile?
Oleme pidevas suhtluses ja koostöös oma sõpradega Euroopa Liidus. Loomulikult mõistame väljakutseid, mis on seotud eri tingimustega. Sellised probleemid on ka Gruusia jaoks probleem. Suhtleme nendega pidevalt ning usume, et lõpuks meie riigi huvidele reageeritakse õigesti ning EL ja NATO põhiinstitutsioonidena kaitsevad meie huvisid.
Mis seis Venemaaga on?
Pärast 2012. aastat õnnestus meil saavutada teatud edusamme suhetes Venemaaga. Meil õnnestus lahendada humanitaaralaseid küsimusi. Kaubandus- ja majandussuhted, transport meil on teatud valdkonnad, kus tegime edusamme. Kuid mis poliitilisse suhtesse puutub, siis edasiminek on piiratud. Ütleksin, et null. Nägime hoopis negatiivseid arenguid. Olukord okupeeritud territooriumidel on muutunud raskemaks mitte ainult grusiinide, vaid ka teiste rahvaste jaoks, kes seal elavad.
Meil on väga selged punased jooned ning Venemaa ei taha neid tunnistada. Need on seotud meie kahe ajaloolise regiooni Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupatsiooniga. Need punased jooned on seotud ka meie euroatlantiliste püüdlustega. Palju sõltub ka globaalsetest arengutest.
Te olete nagu lõksus?
Jah. Me oleme kannatlikud. Oleme õppinud palju oma ajaloost. Meie ajaloos on eri perioode, kus Gruusia valitsus või rahvas ei olnud piisavalt kannatlik. Tekitasime endale ise oma kannatamatusega probleeme. Nüüd oleme kannatlikud, rahumeelsed ja pragmaatilised ning see ongi meile garantiiks arengut silmas pidades.
Toimetaja: Laur Viirand