Separatistliku Abhaasia president astus meeleavaldajate survel tagasi
Gruusia separatistlikus piirkonnas, rahvusvaheliselt tunnustamata Abhaasias teatas pühapäeval tagasiastumisest president Raul Hadžimba. Tagasiastumisele eelnesid neli päeva kestnud meeleavaldused pealinn Suhhumis, kus protestijad polnud rahul septembris toimunud presidendivalimiste korralduse ja ametliku tulemusega.
Hadžimba tagasiastumisavalduse luges pühapäeva hilisõhtul presidendi administratsiooni ees ette endine peaminister Sergei Šamba, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Parlamendi spiiker Valeri Kvartšia kinnitas samuti Hadzimba tagasiastumist ja ütles vene infoagentuurile TASS, et riigipea kohusetäitja asjus pole hetkel veel otsust tehtud. "Võimalik, et see on peaminister," lisas ta viidates peaminister Valeri Bganbale.
Kvartšia sõnul hakkab de facto seadusandlik kogu edasisi samme arutama esmaspäeval.
Hadžimba tagasiastumisteade avalikustati vaid tunde pärast seda, kui Suhhumisse saabus Venemaa delegatsioon, mida juhtis Vene julgeolekunõukogu asejuht Rašid Nurgaliev ja mille koosseisu kuulus ka president Vladimir Putini mõjuvõimas nõunik Vladislav Surkov.
Praegune kriis Abhaasias sai alguse 9. jaanuaril, kui meeleavaldajad jooksid Suhhumis tormi Hadžimba administratsiooni hoonele ja teatasid, et septembris toimunud valimiste tulemus, mille kohaselt võitis 2014. aastast võimul olnud Hadžimba napilt oma rivaali Alkhas Kvitsiniat, on võltsitud. Hadžimbalt nõudsid meeleavaldajad tagasiastumist.
Reedel kutsusid senist presidenti tagasi astuma ka kohaliku parlamendi saadikud. 35-kohalises de facto parlamendis hääletus, kus 19 rahvasaadikut toetas presidendi tagasiastumist, neli hääletas vastu ning üks jättis hääletamata. Hadžimba ähvardas seepeale eriolukorra kehtestamisega. Samal päeval muutis ka kohalik ülemkohus oma varasemat otsust ning kuulutas valimistulemuse õigustühiseks.
Valimiskomisjon on määranud järgmiste presidendivalimiste toimumisajaks 22. märtsi ning asepresident Aslan Bartsitsi sõnul ei kavatse Hadžimba enam kandideerida.
Enamus maailma riike peab 1990. aastate alguses sõja ja rohkete inimõigusrikkumiste saatel Gruusiast lahku löönud piirkonda endiselt Gruusia osaks. Moskva ja paar tema liitlast aga tunnustasid Abhaasia iseseisvust pärast 2008. aasta Gruusia sõda. Sarnane otsus tehti ka Lõuna-Osseetia suhtes. Abhaasias viibivad Vene väed ning Moskva on piirkonda ka majanduslikult toetanud.
Gruusia on nimetanud septembris toimunud valimisi ebaseaduslikeks ja näidendiks, mis rikub Gruusia suveräänsust.
Toimetaja: Laur Viirand