Eesti kodakondsust võetakse Vene omast rohkem
Eesti kodakondsuse saab aasta jooksul rohkem Eestis elavaid inimesi kui Vene oma, selgus sel nädalal avalikustatud andmetest.
Kui Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov ütles esmaspäeval, et Vene kodakondsuse on sel aastal võtnud üle 600 Eesti elaniku, siis politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on tänavu Eesti kodakondsuse omandanud üle 700 määratlemata kodakondsusega Eesti elaniku ning aasta lõpuks peaks see arv kasvama 800-ni.
Venemaa suursaadik ei täpsustanud teisipäeval antud pressikonverentsil Vene kodakondsuse omandanute arvu, mainides ainult, et üle 600 neist on käinud saatkonnas kodakondsuse omistamise tseremoonial. Tema sõnul on neid küll pisut rohkem kui mullu, aga võiks olla veel rohkem.
Eesti andmetel omandab viimastel aastatel Eesti kodakondsuse umbes 700-800 määratlemata kodakondsusega püsielanikku.
Siseminister Katri Raigi sõnul näitas eelmisel aastal korraldatud küsitlus, et 55 protsenti kodakondsuseta Eesti elanikest sooviksid saada Eesti kodakondsuse, 18 protsenti ei soovi üldse mingit kodakondsust ja kaheksa protsenti sooviksid saada Venemaa kodakondsuse.
Kui 2010. aasta seisuga oli määratlemeta kodakondusega 2121 last, siis 1. detsembri 2018 seisuga oli selliseid lapsi 138. Neist lastest, kelle üks vanem on Eesti kodanik, on alates taasiseseisvumisest PPA andmeil saanud Eesti kodakondsuse kokku 20 216 last.
Ametlikel andmetel elas 1. detsembri 2018 seisuga Eestis alla 15-aastaseid lapsi, kellel ei ole Eesti kodakondsust, 8885. Neist määratlemata kodakondsusega ja kolmandate riikide kodanikke on 7595 ning Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke 1290. 7595 lapse hulgas on määratlemata kodakondsusega alla 15-aastaseid 138.
Kui PPA andmeil elab Eestis praegu alla 80 000 määratlemata kodakondsusega inimese, siis 2010. aasta algul oli neid 104 814.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: BNS