Toomas Alatalu: Putin oli valiv ja vaoshoitud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Alatalu
Toomas Alatalu

Euroopa ja just Ida-Euroopa temaatika jäi Venemaa presidendi aastalõpu pressikonverentsil sedapuhku puudutamata. Raske öelda, kas juhuslikult või taotluslikult, märgib Toomas Alatalu.

Venemaa presidendi seekordne aastalõpu pressikonverents mõjus parajalt igavana, ehkki Putin tegi tavalisest lühema sissejuhatuse, pakkudes nii rohkem võimalusi küsimuste esitamiseks. Samas torkas silma tema enda aktiivsus küsijate väljavalimisel ja teravuste vältimine vastamisel.

Komistas ta aga juba teisele küsimusele vastates, sest kuulutas esmalt oma seisukoha majandusstrateegias õigeks ja omaaegse rahandusministri Kudrini oma valeks, soovitas tollel peeglisse vaadata ja hakkas siis – ülepingutamist taibates – viimast igati kiitma.

Kui tema pressikonverentsi esimesest, n-ö oma ajakirjanikega rääkimise osast midagi välja noppida, siis esiteks kõlas seal vastus küsimusele, miks Dmitri Medvedev muutis pärast presidendivalimisi väga vähe valitsuse koosseisu: ametisse olla jäänud just need mehed ja naised, kes töötasid välja pikaajalise arengustsenaariumi.

Teiseks kuulutas Putin uueks eesmärgiks Venemaa majanduse viimise kõrgemasse liigasse, st kvantitatiivne kasv peab asenduma kvaliteedi kasvuga. Tegelikult on ta sama väitnud ka varem, ent Venemaa uuele tasemele viimine nõuab selgelt uut tüüpi liidreid, sest saalist tulnud väidetele "ühed rikastuvad, teised vaesuvad" vastas Putin kahel korral üksnes sellega, et sama sündivat ka Ameerikas ja mujal.

Seekordne pressikonverents oli rõhutatult riigisisene. Seda kinnitas ka ürituse algustaust Putini selja taga, kuhu kuvati kõigi Venemaa subjektide vapid. Välispoliitikast oli ta kõnelenud kaks päeva varem toimunud armeeladviku aastanõupidamisel.

Tegeliku pildi Venemaa välispoliitilisest seisust andis aga esmaspäeval, 17. detsembril ÜRO peaassambleel toimunud hääletus, kus resolutsiooni "Krimmi Autonoomse Vabariigi (see on antud ala Ukraina-aegne nimi) ja Sevastopoli linna, aga ka Aasovi ja Musta mere militariseerimise probleemidest" poolt anti 66 häält, vastu 19. 72 riiki olid erapooletud ja mitukümmend jättis hääletamata. Resolutsiooni tuleb pidada Ukraina kõvaks võiduks, sest seal on kirjas kõik õiged hinnangud ja täpsed terminid selle kohtu, mis mainitud piirkonnas alates 2014. aasta veebruarist toimunud on. Resolutsiooni koostamise ajend oli mõistagi Venemaa relvajõudude rünnak Ukraina sõjalaevadele Kertši väinas 25. novembril.

Resolutsiooni vastu hääletajaid tasub teada, sest see annab pildi Venemaa kandepinnast rahvusvahelistes suhetes. Euroopas on Moskva toetajaid kolm: Valgevene, Armeenia (keda Putin iseloomustas pressikonverentsil kui Venemaa kõige lähimat liitlast Kaukaasias) ja Serbia. Aasiast toetasid tema jõupoliitikat Iraan, Kambodža, Põhja-Korea, Laos, Myanmar, Süüria, Usbekistan; Aafrikast Burundi, Lõuna-Sudaan, Sudaan, Zimbabwe; Ladina-Ameerikast Boliivia, Kuuba, Nicaragua, Venezuela. 

Ukrainat aga toetasid teiste hulgas ka Iisrael ja Türgi, ehk siis riigid, kelleta näiteks Venemaa praegune toimetamine Süürias poleks mõeldav. Kui piirduda vaid Kremlit eriti huvitavate riikidega, siis Hiina, India ja Kasahstan eelistasid olla erapooletute hulgas, samas kui Aserbaidžaan ja Türkmenistan jätsid üldse hääletamata. 

Toodust piisab, et mõista, miks Putin ei soovinud eriti rääkida maailma asjust (viimastel minutitel talt suisa nõuti sõna andmist Ladina-Ameerika esindajatele, ent Putin ignoreeris seda).

Üht-teist muidugi kõlas kesksel teemal ehk Ukraina kohta. Seda ka Putini enda algatusel, kuna just tema andis sõna talle eelmisel aastal terava küsimuse esitanud Ukraina ajakirjanikule. Vastates jättis Putin sedapuhku kordamata oma teooria riigipöördest Ukrainas, ent süüdistas Kiievi võime blokaadi kehtestamises Ida-Ukrainale ja väitis, et Kertši konfliktis üritas Porošenko mängida laipadele, mis jäid saamata.

Võrreldes tema viimaste nädalate sõnavõttudega stiilis "me räägime alles uue Ukraina presidendiga" (sealsed valimised on 2019. aasta märtsis) suhtus Putin Porošenkosse sedapuhku mõistlikult.

Teine välispoliitika valdkond, mida Putin pikemalt puudutas, olid suhted USAga. See oli seotud president Donald Trumpi administratsiooni otsusega väljuda mitmest kahepoolsest tuumarelvi puudutavast lepingust. Putin juhtis tähelepanu sellele, et taoline käik toob paratamatult taas päevakorda tuumasõja ohu, sest näiteks allveelaevalt tulistatava ballistilise raketi puhul pole vastasel aega kindlaks teha, kas sellel on tuumapea või mitte – see on näide, millega tuleb nõustada.

Putini sõnul tuleb ikkagi sõlmida uued tuumarelvastust piiravad ja kontrollivad lepingud, milleks Kreml olla valmis. Öeldut täiendas kiitlemine, et Venemaa on vahepeale teinud endale säärased ründerelvad, mida teistel veel pole olemas. 

Mis puutub Venemaa ja USA liidrite võimalikku uude kohtumisse, siis kordas Putin oma valmisolekut (viimase, 30. novembriks ette nähtud kohtumise tühistas Trump 36 tundi enne selle toimumist Venemaa rünnaku tõttu Kertši väinas). Trumpi julgeolekunõunik John Bolton on aga teatanud, et kohtumine ei tule kõne alla, enne kui Kertšis vangistatud 24 Ukraina meremeest on vabastatud.

Vastavat küsimust saades teatas Putin, et Ukraina meremeeste saatuse otsustab kohus. Seega saabub selgus nii selles kui ka USA ja Venemaa suhetes alles uuel aastal. Putin jõudis kiita ka Trumpi eelmise päeva otsust tuua ära USA väed Süüriast, mis mõistagi ei sünni päevapealt ehk on ka järgmise aasta teema.

Ülejäänud Euroopa ja just Ida-Euroopa temaatika jäi sedapuhku puudutamata. Raske öelda, kas juhuslikult või taotluslikult. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: