Putin andis taas traditsioonilise pressikonverentsi ({{commentsTotal}})

{{1545295980000 | amCalendar}}
Vladimir Putin pressikonverentsil.
Vladimir Putin pressikonverentsil. Autor/allikas: EPA/Scanpix

Neljapäeval leidis Venemaal aset juba traditsiooniks kujunenud pressikonverents, kus president Vladimir Putin vastas mitu tundi erinevatele küsimistele.

Eelmisel aastal oli kohal rekordiline arv ajakirjanikke - kokku 1640 inimest. Tänavu see rekord ületati, sest registreerunud oli 1702 ajakirjanikku.

Kõige pikem Putini pressikonverents (kui ta oli ametlikult küll peaminister ja presidendiks oli Dmitri Medvedev) leidis aset 2008. aastal, mil ta vastas küsimustele neli tundi ja 40 minutit. Sel korral kestis pressikonverents natuke üle nelja tunni.

Tavakohaselt juhtis üritust alguses Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kes andis kõigepealt võimaluse küsimusi küsida suurematele Venemaa meediakanalitele. Seejärel võtis Putin ise mikrofoni ja hakkas valima, millisele ajakirjanikule sõna anda.

Kriitikute hinnangul on nii Putini iga-aastane pressikonverents kui ka nn otseliin ehk meediaüritus, kus ta kodanike küsimustele vastab, Kremli kommunikatsioonimeeskonna tugeva kontrolli all ning seetõttu on suures osas välistatud, et mõnel ajakirjanikul õnnestuks president mõne küsimusega kuidagi nö nurka suruda.

Video täismahus vene keeles: 

Video täismahus inglise keeles: 

Vaata ka pressikonverentsil viibinud ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejevi ülevaadet räägitust:

Putin hoiatas tuumasõjaohu suurenemise eest

Putin hoiatas pressikonverentsil tuumasõjaohu suurenemise eest.

Putin viitas asjaolule, et USA plaanib lahkuda 1987. aasta keskmaa tuumajõudude (INF) leppest. Ta hoiatas, et kui USA paigutab Euroopasse keskmaarakette, siis on Venemaa sunnitud samaga vastama.

Samuti märkis Putin, et Lääne analüütikud räägivad võimalusest kasutada madala võimsusega tuumarelvi ja hoiatas, et tuumarelvade kasutamisse leebemalt suhtumine suurendab täieliku tuumasõja ohtu.

Ta ütles, et isegi kui USA kaalub ballistiliste rakettide varustamist tavalõhkepeadega, oleks see ohtlik, kuna selline rakett võidakse tuvastada kui tuumalõhkepead kandev, mis võib viia aga katastroofini.

Putin: spiooniskandaalide eesmärk on Venemaa mainet mustata

Putin avaldas arvamust, et spiooniskandaalid on lääneriikide katse õõnestada Venemaa mainet.

Putin viitas endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisele Salisburys ja Maria Butina süüdimõistmisele USA-s.

"Kui ei oleks olnud Skripale, oleksid nad midagi muud välja mõelnud. On vaid üks eesmärk: takistada Venemaa arenemist võimalikuks konkurendiks," väitis Putin.

Putin kritiseeris Vene kodaniku Maria Butina süüdimõistmist Ühendriikides. Butina mõisteti süüdi ebaseaduslikult välisagendina tegutsemise eest juhtumis, mis oli seotud Venemaa sekkumisega USA 2016. aasta presidendivalimistesse.

Relvaaktivistist Butina tunnistas end süüdi katses mõjutada USA välispoliitikat ja on silmitsi kuuekuise vanglakaristuse ja väljasaatmisega.

"Ma ei saa aru, milles ta end süüdi tunnistas, sest ta ei tegutsenud valitsuse suunistel. Mida iganes ta ütles, tegi ta seda 10-15 aastase vanglakaristuse ähvarduse taustal," ütles Putin.

"Ma ei saa aru, miks nad ta vangi panid. Selleks ei ole alust," jätkas president.

Putin lisas, et lääneriikide sanktsioonid tulenevad sellest, et Venemaa mõjukus on maailmas suurenemas.

"See on seotud Venemaa kasvava võimuga," rääkis Putin. "Väljakule on ilmunud tugev mängija, kellega tuleb tegelda. Kuni hiljutise ajani arvati, et sellist riiki enam ei ole."

Tema sõnul on Venemaa majandussanktsioonidega kohandunud ja osaliselt on sanktsioonide mõju olnud positiivne, viies näiteks Vene põllumajanduse kasvuni.

Putin: möödunud aasta oli Vene majandusele edukas

Putini sõnul oli möödunud aasta Venemaa majandusele edukas.

President selgitas, et Vene majandus kerkis aasta vältel 1,8 protsenti, samas kui tööstustoodang kerkis 3 protsenti.

Putin lubas, et valitsus astub ka samme, et majanduskasvu elavdada.

Möödunud aastal kerkis Venemaa majandus 1,5 protsenti, pärast kaht aastat stagnatsiooni.

Putin märkis ka, et riigi valuutareservid on kerkinud aasta alguse 432 miljardilt dollarilt praegu 463 miljardi dollarini.

Putin: 2018. aasta inflatsioon oli 4,1-4,2 protsenti

Putin hindas 2018. aasta inflatsiooni oma riigis 4,1-4,2 protsendile.

"Püsib meie jaoks vastuvõetav inflatsioon. Tõsi, viimase nädalaga on see veidi kasvanud," ütles ta neljapäeval aastapressikonverentsil. 

"Seepärast me läheme keskpanga nelja protsendi orientiirist välja. Tuleb 4,1-4,2 protsenti, võib-olla 4 ja veel veidi protsenti," ütles president.

Vene statistikaameti Rosstat andmeil oli 17. detsembriks inflatsioon kasvanud nelja protsendini, samas kui 10. detsembril oli see veel 3,9 ja ja novembri lõpus 3,8 protsenti.

Järgmiseks aastaks ennustab majandusministeerium 3,9-4,0 protsendist, keskpank 3,9-4,2 protsendist inflatsiooni.

Putin tahab Venemaa viie rikkaima riigi sekka viia

Putin lausus, et tahab viia Venemaa maailma viie rikkaima riigi sekka.

"Peamine asi on see, et me peame jõudma majanduslikult uude liigasse," rääkis Putin ajakirjanikele. "Ma arvan, et me suudaks hõlpsasti võtta majanduse suurust silmas pidades viienda koha. Ja ma arvan, et me teemegi seda."

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmeil on Venemaa majandus praegu umbes 1,5 triljoni dollarise sisemajanduse koguproduktiga (SKP) maailmas 12. kohal. Esimesel viiel kohal on USA, Hiina, Jaapan, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Venemaa vajab "läbimurret, me peame tegema suure hüppe, mis puudutab tehnoloogilist innovatsiooni: selleta pole meie riigil tulevikku," ütles Putin.

Vene riigipea tõi välja ka mõned positiivsed näitajad, näiteks oodatav 1,8-protsendine majanduskasv ja "väike kasv tegelikus sissetulekus".

Putini sõnul on Venemaa inflatsioon vastuvõetaval tasemel, kuid aasta alguses on oodata selle lühiajalist kiirenemist, tulenevalt käibemaksu tõstmisest 18 protsendilt 20 protsendini.

Putin: austan Kudrinit, kuid ei ole tema majanduskasvu hinnanguga nõus

Putin ei ole nõus kontrollikoja juhi, endise rahandusministri Aleksei Kudrini hinnanguga, et Vene majandus kasvab aeglaselt.

"Vaadake, majandus kasvas teatava aja üks protsent aastas. Esiteks, see oli siis, kui Aleksei Kudrin oli Vene valitsuse asepeaminister. Ei ole siin miskit peeglit süüdistada, kui lõust on kõver, öeldakse meil rahva seas," vastas Putin ajakirjaniku küsimusele, kuidas saavutada majanduses läbimurre, kui Kudrini hinnangul kasvab Vene majandus juba kümme aastat vaid protsent aastas.

"Teiseks, ei tohi mehhaaniliselt rehkendada. Suhtun Kudrini suure lugupidamisega, ta on mu seltsimees, hea asjatundja. Reeglina kuulan tema soovitusi," ütles president neljapäeval aastapressikonverentsil.

President märkis, et 2008-18 kasvas majandus erinevalt: oli kiiremat kasvu, oli ka maailma majanduskriisist tulenevaid langusi.

Putin: internetis riigi sümbolite teotamist tuleb karistada

Putin märkis, et pea kõikides riikides  on riigi sümbolite teotamine karistatav, vastutus selle eest peaks olema ka internetis. 

"Mis puudutab vastutust lipu ja muude riigi sümbolite teotamise eest, - see on olemas sama hästi kui kõikides riikides. Oma riiki peab austama. On reeglid, mida peab kõikjal järgima. Kui on vastutus väljaspool internetti, peab see olema ka internetis," vastas Putin Interfaxi küsimusele.

President lausus, et käitumine väljaspool internetti ei erine millegagi veebis toimuvast.

"See on sama ühiskond, seda enam, et internet on tunginud meie elu kõikidesse valdkondadesse," ütles ta.

Putin: Ukraina meremeeste saatuse otsustab kriminaalmenetlus

Putin ütles pressikonverentsil, et Kertši väinas kinni võetud Ukraina meremeeste saatusest saab rääkida pärast kriminaaljuurduse lõppu.

"Mis puudutab Ukraina sõjaväelasi, siis nad saadeti teele arvestusega, et keegi neist tõepoolest hukkub, kuid tänu Jumalale, seda ei juhtunud. Käib juurdlus, pärast kriminaalmenetlust saab selgeks, mida nendega edasi teha," ütles president.

25. novembril ründasid Vene piirivalve ja eriüksuslased Kertši väinas kolme Ukraina mereväe laeva, arestisid need ja pidasid kinni nende meeskonnad. 

Ukraina meremehed ootavad Moskvas kohut.  

Putin taunib iseseisva Ukraina kiriku loomist

Putin mõistis pressikonverentsil hukka Moskvast sõltumatu Ukraina õigeusu kiriku loomise, öeldes, et see rikub usuvabadust ja lööb rahvaste vahele kiilu.

Kiievis laupäeval kokku tulnud kirikukogu asutas Ukraina autokefaalse õigeusu kiriku, lõpetades 300 aastat kestnud Moskvale allumise. Otsust on tervitanud nii USA kui Ukraina president Petro Porošenko.

Putini sõnul on see aga "usuvabaduse jõhker rikkumine".

Konstantinoopoli patriarhaat kiitis Ukraina õigeusu kirikule iseseisvuse andmise heaks novembris. Otsus vihastas Moskvat, kellele on õigeusu kiriku Ukraina haru allunud viimased 332 aastat.

Vene õigeusu kirik katkestas seepeale kõik sidemed Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadiga.

Putin ütles neljapäeval, et Konstantinoopoli patriarhhi Bartholomeost ajendas soov Ukraina endale allutada.

"See on tehtud eesmärgiga süvendada lõhet ukraina ja vene rahva vahel," ütles president.

Putin hoiatas, et otsus toob kaasa kirikuvarade ümberjagamise, mis võib kujuneda veriseks.

Putin: kuni Kiievis valitsevad russofoobid, suhted ei parane

Putin ütles, et kuni Kiievis on võimul venevihkajad, ei parane kahe riigi suhted sõltumata sellest, kes Kremlis võimul on.

"Kuni Kiievi võimukoridorides on venevihkajad, kes ei mõista, milles nende oma rahva huvid seisnevad, selline ebanormaalne olukord jätkub, sõltumata sellest, kes Kremlis võimul on," ütles Putin neljapäeval suurel pressikonverentsil.

Tema väitel on Venemaa huvitatud rahust ja õitsengust Ukrainas, sest see on Venemaa suurimaid majanduspartnereid ja tänavu kaubavahetus sellega võrreldes mullusega suurenes.

"Ja see ei ole imelik, sest need on loomulikud sidemed ja need loomulikud sidemed annavad endast kunagi teada," lisas Putin.

Putin: Ukraina juhtkonnale makstakse venelaste ja ukrainlaste tülliajamise eest

Ukraina võimud täidavad ülesannet ajada vene ja ukraina rahvas tülli, väitis Putin.

"Mida teevad praegused Ukraina võimud? Millist ülesannet nad täidavad, mida müüvad arendatava veneviha taustal? Nad täidavad  - tegelikult räägivad nad sellest isegi - ajaloolist ülesannet: ajada lahku vene ja ukraina rahvas ja selle eest andestatakse neile kõik," ütles Putin.

Ta märkis, elatustase olevat ülejäänud Ukrainas umbes samasugune kui Donbassis, "läheb aina hullemaks ja hullemaks". 

"Kõik on sõjaseisukorras, sõjategevuse seisukorras, pinges. Riigis sees andestatakse kõik. Aga väljaspoolt juba makstakse selle eest, vaat näe, saavad juba järjekordse Rahvusvahelise Valuutafondi ülekande," ütles president.

Putini sõnutsi on kogu olukord Ukrainas ebasoodus: majanduses, sotsiaalvaldkonnas, sisepoliitiliste protsesside osas.

Vene seadusandluse muudatused, mis võimaldavad ukrainlastel hõlpsamini Vene kodakodsust saada, näitavad, et Venemaa ei toeta vene ja ukraina rahva lahutamise poliitikat, väitis ta.

"Meie rahvad on lähedased, ajalooliste juurtega seotud ja me teeme kõik, et asjade sellist seisu toetada," ütles president.

Putin nõustus Trumpiga: ISIS on Süürias saanud tugeva hoobi

Putin ütles pressikonverentsil, et on nõus USA presidendi Donald Trumpiga: äärmusrühmitus ISIS on Süürias tugeva hoobi saanud.

"Mis puudutab võitu Islamiriigi üle, siis tervikuna olen ma USA presidendiga nõus. Meie, olen sellest juba rääkinud, oleme saavutanud terroritõrjes tähelepanuväärseid muutusi selles osas ja andsime Islamiriigile Süürias tõsise hoobi," kinnitas ta.

"On oht, et need rühmitused imbuvad naaberpiirkondadesse, Afganistani ja teistesse maadesse, lähteriikidesse, kust nad tulnud on ja kuhu nad osalt naasevad. See on suur oht meie kõigi jaoks," lisas ta.

"Sealhulgas Venemaa jaoks, USA jaoks, Euroopa ja Aasia, muu hulgas Kesk-Aasia riikide jaoks. Me teame seda, anname endale suurepäraselt aru," selgitas president.

"Selles, jah, on Donaldil õigus, olen temaga nõus," võttis ta oma jutu kokku.

Putin: USA vägede lahkumine Süüriast on võimalik

Putin sõnas, et ei näe märke USA vägede Süüriast äraviimise kohta, kuid peab seda siiski võimalikuks. 

"Me millegipärast ei näe märke USA sõjaväe Süüriast äraviimisest, kuid peame võimalikuks, et neid viiakse, seda enam, et me liigume olukorra poliitilise lahendamise poole," sõnas president.

"Mis puudutab USA sõdurite Süüriast äraviimist, siis ma ei tea, mis see selline on. USA on Afganistanis juba kui kaua? 17 aastat. Ja peaaegu iga aasta räägib, et toob sealt sõjaväe ära. Esialgu on nad seal," ütles Putin.

Millal Putin abiellub?

Väljaande Life reporter aga küsis Putinilt väga otsekohese ja lihtsa küsimuse - millal president uuesti abiellub ja kellega.

"Olles korralik inimene, pean ma seda ju kunagi tegema," vastas Putin, kuid sellel teemal, sealhulgas võimaliku abikaasa isikul ta pikemalt ei peatunud.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: