"Kui ameerika sisepoliitikas valitseb peataolek, siis on see meie jaoks probleem. Sel otsusel vähendada vägesid Afganistanis, tuua väed välja Süüriast - on kindlasti ka oma sisepoliitiline mõõde," ütles Mikser "Aktuaalsele kaamerale".

Mikseri sõnul on nüüd küsimus kui kiirelt, kui sujuvalt, toimub uue kaitseministri leidmine.

"Olukorras, kus esindajate koda läheb jaanuarist demokraatide kontrolli alla ja kus uuel kaitseministril tuleb hakata ellu viima seda president Donald Trumpi lubadust. Iseäranis innukaid kandidaate väga palju ei pruugi olla," nentis ta.

Mikseri sõnul ei ole vägede välja viimine veel aset leidnud ning eks ole näha, kuidas see tegelikult toimub ja kas tekib ka mingisugune julgeoleku vaakum.

"Süürias on teatavasti neid Süüria siseseid ja väliseid jõude, kes seal rinda pistavad väga palju. Ameerika Ühendriikide president on näinud oma peamise eesmärgina ISIS-e kahjutustamist, aga USA kõige suurem väljakutse regioonis on tegelikult Iraan. Kui Ameerika vägede lahkumine peaks tähendama Iraani mõjuvõimu kasvu, siis kahtlemata on see ohtlik ka Ameerika Ühendriikidele. Kindlasti ei ole Assadi ja Venemaa tugevnemine liitlaste huvides," märkis ta.

"Donald Trump on andnud pikalt mõista, et tema tahab Ameerika Ühendriikide kohalolu erinevates maailma problemaatilistes kriitilistes paikades vähendada. Ta leiab, et Ameerika Ühendriikide maksumaksjatele on see koorem liialt suur kanda. Ta tahaks näha, et ka liitlased võtaksid enda peale suurema rolli. Aga kahtlemata ei peaks neid otsuseid ideaalses maailmas tegema ainuisikuliselt üleöö konsulteerimata liitlastega, veelgi enam konsulteerimata oma enda kabineti liikmetega," märkis Mikser.