Mikseri kinnitusel on USA jätkuvalt Eesti suurim liitlane ({{commentsTotal}})

{{1545909360000 | amCalendar}}
Sven Mikser
Sven Mikser Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

USA on Eesti suurim liitlane olenemata seal või ka mujal maailmas hetkel valitsevast ebastabiilsusest, kinnitas välisminister Sven Mikser.

"Ameerika Ühendriigid on meie suurim liitlane. Ameerika Ühendriigid on kindlasti NATO-s - kõige olulisemas meie julgeolekut tagavas kollektiivkaitse organisatsioonis - kõige suurem sõjaline jõud, kõige tugevam poliitilise häälega liitlane. Ja Ameerika Ühendriikide otsustest kahtlemata sõltub vägagi meie julgeolek," rääkis Mikser aastalõpuintervjuus BNS-ile.

"Nii, et suhted Ameerika Ühendriikidega on olnud ja jäävad meie jaoks oluliseks, sõltumata konkreetsete presidendi või kongressi kummagi koja valimiste tulemustest, sellest, kumb partei parajasti mõnda võimuharu kontrollib," lisas ta. 

Samas ei pruugi maailmas praegu valitsev ebakindlus ja määramatus olla lühiajaline, tunnistas Mikser. 

"Ebastabiilsus on suur. Ma arvan, et võib-olla 1990ndate ja 2000ndate alguse teatav rahulikkus vähemalt meie maailmanurgas oligi mõnes mõttes anomaalia," ütles välisminister.

"Ja ega see ebastabiilsus ei piirne kaugeltki ainult Ameerika Ühendriikidega. On selge, et Ameerika administratsioon on mõnes valdkonnas ettearvamatu ja on teinud otsuseid, mis võib-olla Euroopa vaatevinklist ei ole kõige positiivsemad. Aga tegelikult, kui me vaatame lähemale - Euroopa Liidus on endiselt selgusetu, mis täpselt saab Brexitist. Rääkimata sellest, et meie oma naaberriikides, kus juba varasügisel toimusid valimised - nii Lätis kui Rootsis - on siiamaani selgusetu, kuidas poliitilist võimu valimiste järel jagama hakatakse. Nii, et seda ebakindlust ja määramatust on rohkem kui üksnes Ameerikas," tõdes Mikser. 

Tema sõnul töötab Eesti välisministeerium ka praeguses rahvusvahelises keskkonnas selle nimel, et Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvid ning Eesti kodanikud oleksid hästi kaitstud kogu maailmas. 

"Loomulikult, me oleme vägagi mõjutatud väliskeskkonnast. Me oleme väikeriik, me sõltume julgeolekuküsimustes oma liitlastest, me oleme väga avatud majandus - meie majanduslik edu ja toimetulek sõltub väga sellest, mis toimub meie peamistel eksportturgudel. Ja mõistagi kui on ebakindlus, julgeolekumured, terrorirünnakud, siis kahtlemata ka meie kodanikel, kes elavad, töötavad või reisivad kodust kaugemal, tuleb olla vägagi ettevaatlik, tähelepanelikult kuulata hoiatusi ja soovitusi, mida annavad Eesti riigi võimud kui ka neid, mida siis jagavad nende asukohariigi pädevad organid," rõhutas välisminister Mikser.

Mikser: demokraatiad ei ole suutnud tulla toime tõejärgse maailmaga

Lääneriike haaranud populismilaine üheks põhjuseks on demokraatiate suutmatus tulla toime tõejärgse maailma ja uut moodi toimiva inforuumiga, leiab välisminister Sven Mikser.

"Ma arvan, et väga suur annus selles on täiesti muutunud inforuumil, milles me elame," ütles Mikser vastuseks BNS-i küsimusele, miks on paljudes riikides populistlikud liikumised ja erakonnad nii tugevaks kasvanud. "See, et tegelikult on tekkinud niiöelda tõejärgne maailm, kus infotulv on tohutu suur ja väga paljudes meediumites on inimestel võimatu vahet teha, mis on tõde ja mis on vale, mis on objektiivne, kontrollitud faktidel põhinev lugu ja mis on konspiratsiooniteooria," rääkis välisminister.

"Eks leidub nii riikide sees kui ka Euroopa Liidust väljas jõude, kes üritavad leida neid nõrku kohti, millele vajutades on võimalik ühiskondi lõhestada," tõdes Mikser oma aastalõpuintervjuus. 

Ta viitas hiljuti USA-s ilmunud artiklile sellest, kuidas Venemaa olevat leidnud Ameerika ühiskonnas nõrga koha rassiliste vastuolude õhutamise näol, mida Venemaa erinevad trollivabrikud ja sotsiaalmeedias opereerivad tegelased ära püüavad kasutada. Samas on öeldud, et ka kollaste vestide meeleavalduste puhul Prantsusmaal on olnud katseid väljastpoolt sealseid ühiskondlikke pingeid õhutada, lisas ta.  

"Ma arvan, et selliseid jooni, mida pidi on võimalik ühiskondi polariseerida, on praktiliselt kõigis Euroopa ühiskondades ja demokraatlikud riigid, demokraatlikud valitsused peavad leidma viisi, kuidas selliste haavatavustega toime tulla. Mulle tundub, et me siiani ei ole tegelikult seda efektiivset vastumürki leidnud," ütles Mikser. 

Siiski on Venemaa infooperatsioonide mõju Eestis seni üsna nõrk, kuna meil on ajaloost tulenevalt Vene mõjutustegevuse suhtes kujunenud immuunsus, usub Mikser. 

"Meil on olnud läbi aastate, isegi läbi aastakümnete ühiskonnas väga kõrge teadlikkus selles osas, et Venemaa üritab meie sisepoliitikat ja meie ühiskondlikke protsesse ja ühiskondlikku arvamust mõjutada. See on teinud meid võib-olla ettevaatlikumaks ja mõnevõrra aidanud meil ka paremini toime tulla selliste katsetega kui võib-olla mõnedes Lääne ühiskondades seda suudetakse," rääkis ta.

Kuid siiski on teemasid, millega saab ka Eesti ühiskonda teravalt lõhestada, lisas Mikser.

"Me ei saa täna enam eeldada, et katsed väljastpoolt meie ühiskonnas pingeid tekitada, piirduksid ainult keele- ja kodakondsuse küsimustega. On kindlasti ka mitmeid teisi teemasid, kus - alates niiöelda traditsioonilise perekonna kaitsmisest kuni rändeküsimusteni - ka Eesti ühiskonnas on tegelikult võimalik väga kiiresti ja mitte ilmtingimata väga faktipõhiselt pingeid üles kütta," tõdes välisminister. "Ma ei väida, et kõigis nendes mõttevahetustes oleks mängus mingisugune kuri karvane käsi väljastpoolt. Aga kahtlemata - nii nagu näiteks rassilised pinged Ameerikas - nii on ka need teemad Eesti ühiskonnas sellised, kus kahtlemata on võimalik täiendavalt õli tulle valada, kui see kellelegi tundub kasulik," lisas Mikser. 

Välisminister tunnistas, et lisaks tõejärgsele maailmale võib siiski üheks populistlike jõudude tõusu põhjuseks olla ka sotsiaalmajanduslik seisak paljudes riikides.

"Ma arvan, et kindlasti on selle põhjuste hulgas päris suur annus tajutud sotsiaalmajanduslikku stagnatsiooni mõnedes riikides, kus inimesed näevad, et nende suhteline heaolu, nende suhteline toimetulek aastakümnete või isegi põlvkondade jooksul ei parane," märkis sotsiaaldemokraadist minister. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: