OÜ Eesti Arsenal toodab lõhkematerjale juba mitu aastat. Meie kaitseväega on neil kõige suurem, kuue miljoni eurone leping külgmiinide tarvis, aga ettevõtte tootevalik on laiem. Välismaale müüvad nad lõhkematerjale umbes sama palju kui Eestisse. Praegu on mitme Euroopa riigi vahel jagatud ka ettevõtte tootmine, kuid Eesti Arsenali juhatuse esimees Jens Haug ütles, et peagi sooviks nad suurema osa tootmist, muu hulgas lõpliku komplekteerimise Eestisse koondada.

"Ja teha Eestisse üks korralik moodne tehas, mis omab kõiki vajalikke lube, selleks, et toota lahingumoona, sõjalisi lõhkematerjale ja võib-olla ka relvi. See on nüüd tulevikuteema natukene," sõnas Haug.

Selleks kõigeks annab ettevõttele lootust suvel muutunud relvaseadus, mis lubabki Eestis sõjarelvi, lõhkematerjale ja laskemoona toota. Eesti Arsenal on ka esimene, kes vastavaks loaks taotluse on esitanud. Seda, millal tehas päriselt kerkima hakkab, on Haugi sõnul veel vara öelda.

"Kuna me oleme esimesed ja see on uus nii meile kui ka loa menetlejatele, me kindlasti ei eelda, et see läheb välkkiirelt. Teine teema on hoopis see tehas ise, sest tehas nõuab käitlemiskoha luba. Ja see on juba teine sama keerukas protsess veelkord. Ma ei ole optimistlik ajakava suhtes, minna võib aasta, poolteist, võib-olla natuke rohkem," märkis Haug.

Ta lisas, et praegu ei saa välja käia ka seda, kuhu tehas rajatakse. Tema sõnul on neil olemas nii plaan A, B kui C.

"Ma olen rääkinud kõikide nende omavalitsustega, kellega me plaani peame, üpris tihedalt. Ja see, et mõni tahab, mõni ei taha, see on seinast seina. On ka omavalitsusi, kes on ise mulle kirjutanud ja väga aktiivselt pakkunud võimalikke kohti. Sest ega see tehas ole midagi halba."

Eesti Arsenali hinnangul tehase Eestisse koondamisel tootmiskulud ilmselt oluliselt ei vähene. Küll aga muutub kiiremaks tootearendus.

"Praeguse korralduse juures peab iga katsekeha, iga modifikatsiooni väiksed partiid tooma katsetuseks Eestisse. Kogu see logistika, mis puudutab sõjalisi lõhkematerjale, on pööraselt keeruline koos väga paljude lubade, konvoidega ja kõige muu säärasega," selgitas Haug.

Eesti Arsenal on ka nende seitsme ettevõtte seas, keda saatis edu tänavusel kaitsetööstuse arendustoetuste konkursil. Nende plaan on välja arendada droonidevastane raketisüsteem. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm räägib, et ehkki droone on võimalik elektrooniliselt segada, pole nende füüsiliseks allatoomiseks kuigi häid lahendusi loodud.

"Näiteks ameeriklased on Patrioti raketiga lasknud alla mingi 3000 eurot maksva UAV. See oli küll väga efektiivne, aga küsimus on selles, kas kolme-nelja miljoni euro kulutamine selleks, et alla tulistada mõne tuhande eurone droon, on ikka majanduslikult mõttekas kalkulatsioon," arutles Salm.

Tänavune konkurss näitab, et huvi hakata Eestis sõjarelvi, lõhkematerjale ja laskemoona tootma, on hulga suurem kui Eesti Arsenalil. Teiste hulgas valmistub loataotluse esitamiseks osaühing Nord-Arms, kes sai toetust üheksamillimeetrise kaliibriga automaattulirelva arendamiseks. Kusti Salm

"Innovatsioon ei pea tingimata tähendama seda, et tehakse mingisugune kõrgtehnoloogiline vidin, mida mitte kuskil mujal maailmas olemas ei ole, vaid innovatsioon tähendab praktikas isegi rohkem, et sa teed juba olemasolevaid asju kiiremini, odavamalt ja lihtsamini käideldavalt," sõnas Salm.