Riigikogu hakkab arutama sissesõidukeeldu Vene piirivalve juhile ja propaganda juhile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aleksei Puškov.
Aleksei Puškov. Autor/allikas: SCANPIX/RIA NOVOSTI/ Vladimir Fedorenko

Novembri lõpus Kertši väinas kolme Ukraina sõjalaeva hõivamine ja 24 sõjaväelase vangistamise juhtum on jõudnud riigikogusse, kes arutab peagi ettepanekut valitsusele, et kehtestada sissesõidukeeld Eestisse ja Schengeni piirkonda neljale Venemaa poliitikule või piirivalve juhile.

Siseministeerium samas leiab, et poliitilise hukkamõistuna ei ole Eestil üksinda võimalik kedagi panna Schengeni "musta nimekirja".

Vabaerakonna parlamendifraktsioon, kellega on ühinenud riigikogus ka Henn Põlluaas (EKRE) ja Mart Nutt (Isamaa) soovivad sissesõidukeelu alla panna Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktori esimese asetäitja kindral Vladimir Kulišovi, kes on ka Vene piirivalveteenistuse juht. Eelnõu esitajate hinnangul korraldas just Vene piirivalve Kertši väinas "füüsilise rünnaku, seega kannab otsest vastutust".

Lisaks kindral Kulišovile hakkab riigikogu arutama ka Venemaa okupeeritud Krimmi piirivalvejuhi Sergei Stankevitši, Venemaa parlamendi alamkoja julgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse komitee esimehe Vassili Piskarjovi ning Venemaa parlamendi ülemkoja informatsioonipoliitika komisjoni esimehe Aleksei Puškovi lisamist Schengeni "musta nimekirja", sest nad kõik on olnud seotud kas Ukraina laevade ja meeskondade kinnipidamise või selle õigustamisega.

Seni on Kertši väina intsidendi järel vaid Leedu kehtestanud sanktsioonid Venemaa ametiisikutele.

Eesti peaminister Jüri Ratas mõistis toimunu hukka ja kutsus kokku valitsuse julgeolekukomisjoni. Eesti välisministeerium on tegutsenud Euroopa Liidus selle nimel, et ühendus võtaks ühise hoiaku nõudmaks Ukraina sõjalaevade ja nende vangistatud meeskondade kiiret vabastamist.

"Mõne liikmesriigi rahvuslik sanktsiooni-otsus on nõrk," tõdes üks Eesti diplomaat. "Praegu peaks meie kõigi, pean silmas Euroopa Liitu, tähelepanu keskmes olema Ukraina sõjaväelaste vabastamine. Täpselt nii nagu me tegutsesime näiteks [sügisel 2014 FSB poolt Eesti-Vene piirilt röövitud ja aasta hiljem riigireetur Aleksei Dresseni vastu vahetatud] kaitsepolitseinik Eston Kohveri koju jõudmise nimel."

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus meenutas, et Eestisse saab poliitilise hukkamõistuna kehtestada sissesõidukeelu valitsus välisministeeriumi ettepanekul.

"Euroopa Liidu õigus ütleb aga, et meie saame sissesõidukeelu Schengeni territooriumile kehtestada üksnes juhul, kui isik ohustab Eesti Vabariigi avalikku korda või julgeolekut. Poliitilise tahteavalduse või hukkamõistuna ei ole Eestil võimalik kehtestada [kellelegi] sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile," lisas Annus.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: