"Ma ei tee sellest saladust, et mulle see projekt ei meeldi. See pole majanduslik projekt, vaid geopoliitiline. See on vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika põhimõtetega. See on Venemaa jaoks hoob sekkuda Euroopa poliitikasse," rääkis Mikser esmaspäeval Die Weltis ilmunud usutluses.

Die Welt meenutas, et ka USA president Donald Trump on kutsunud Saksamaad üles Nord Stream 2 peatama ning küsis, kas Mikseri arvates on Saksamaa projekti toetades valel teel?

Mikser vastas, et tal on hea meel, et Saksamaa liidukantsler tunnistas hiljuti esimest korda, et Nord Stream 2-l on ka poliitilised aspektid.

"Aga selle ehitus algab juba sel aastal ehk meil ei ole enam palju aega. Euroopa Liidu huvides oleks see projekt lihtsalt peatada. Me peame selle nimel töötama, et mitmekesistada oma energia tarnijaid ja varustusteid. Nord Stream 2 rajamine ei ole kindlasti samm selles suunas," märkis Mikser.

Mikseri öeldule reageeris ka muidu Eesti-teemadel sageli erutuv Venemaa riigiduuma väliskomitee esimees Aleksei Puškov, kes teatas Twitteris, et kuigi Eesti välisministeerium nõudis Nord Stream 2 peatamist, ei saa Eesti midagi nõuda ja et Eesti arvamus ka kedagi ei eruta.

МИД Эстонии потребовал (!) остановить сооружение Северного потока-2. Эстония требовать ничего не может: она в этом деле никого не волнует и вообще тут не при чем - вот уж чей номер 16-ый в этой истории.

— Алексей Пушков (@Alexey_Pushkov) July 2, 2018

Samal ajal uuris Die Welt Mikserilt veel, kas Euroopa Liidu ja USA vaheliste vastuolude süvenemine ei lükka Euroopat Venemaa rüppe? Mikser vastas, et ta ei usu seda, sest erimeelsused Euroopa ja USA vahel on taktikalised, mitte põhimõttelised.

"Meid ühendab Ameerika Ühendriikidega rahvusvahelise õiguse järgimine. Meil on USA-ga paljudes valdkondades ühised huvid ja seisukohad. Venemaaga seevastu mitte. Venemaa on kasutanud välisriikide pinnal kontrolli saavutamiseks sõjalist jõudu. Me ei tohi seda ignoreerida ega unustada."

Mikser tunnistas, et viimasel ajal Euroopas jõudu kogunud mitteliberaalsetel poliitilistel liikumistel on palju ühist Venemaa huvidega.

"Selle eesmärgiks on diskrediteerida liberaalset demokraatiat. Külvata Euroopa kodanike seas kahtlust. Venemaa ei ole selles saavutanud veel otsustavat edu, aga me peame olema valvsad."

Die Welt küsis Trumpi ja Putini eesseisva Helsingi kohtumise valguses, kas see paneb Balti riike muretsema, et USA võiks pöörduda ära NATO-st Venemaa poole. Mikser vastas, et ta ei usu seda, sest Trump võis küll valimiskampaania ajal öelda teatud asju, kuid tegelikkuses on ta hoidnud väga ranget joont.

"Praeguse USA presidendi sõnakasutus on värvikam kui tema eelkäijatel. Kuid NATO liikmesriikide kaitsekulutuste tase on juba pikka aega olnud teema. See oli teema Obama ajal, see oli teema ka Bushi ajal. See nõue (et NATO liikmed kulutaksid kaitseks 2 protsenti SKT-st - toim) ei ole uus ega ka mitte põhjendamatu."

Mikser nentis ka, et Venemaa sekkumine Ukrainas 2014. aastal oli NATO jaoks äratuskõne, mille järel suurendati kohalolu idatiival. Kuid Eesti välisministri hinnangul tuleb minna edasi ning tugevdada näiteks Balti riikide merekaitset.

Sven Mikseri intervjuu Die Weltis Autor: Die Welt