Endiste metsavendade liit loodab aastaks 2020 keskset mälestusmärki
Eesti metsavendade vastupanuvõitlus väärib filmi ja koguteost, leiti Eesti Relvastatud Võitluse Liidu mälestuspäeval Raplamaal Põrgupõhja staabipunkri asukohas.
Eesti Endiste Metsavendade Liidu eestvedamisel loodetakse hiljemalt ka aastal 2020 avada metsavendadele pühendatud keskne mälestussammas, milleks 100 000 eurot on lubatud tänavusest riigieelarvest.
87-aastane Ilme Kurik oli lähisugulaste kaudu metsavendade abistamisega seotud üle kolme aasta. Ta oli Põrgupõhja punkri asukohas ka ainus, kes toonaseid sündmusi mäletab ja ise metsavendadega kokku puutus.
"Meie küpsetasime neile kõik leivad ja muud toiduained. Ja külarahvas toetas neid, nii et mul on suur lugupidamine tolleaegsete Konuvere küla inimeste suhtes," ütles Kurik.
Julgeolek ründas Põrgupõhja staabipunkrit 31. detsembril 1947. aastal. Lahingus sai surma kaks metsavenda ja umbes 50 vastaspoole sõdurit. Ajaloolane Mati Mandel leiab, et kuigi metsavendade vastupanuliikumist on põhjalikult uuritud, tuleb ajaloolastel täita auvõlg nende inimeste ees.
"Niisugust üldist ülevaadet, korralikku suurt teost metsavendlusest ei ole. Ma lootsin väga et see tuleb Eesti sajandaks aastapäevaks, loodetavasti tuleb siis 110. saja kümnendaks," ütles Mandel.
Aga mõndagi on vastupanuvõitlejate mälestuse jäädvustamiseks siiski tehtud. Mitmed lahingupaigad on tähistatud, maakonnakeskuste kirikud saavad metsavendadele pühendatud mälestustahvli. Ja kui riigieelarvest lubatud 100 000 eurot üle kantakse, lisaraha kogumist alustatakse selleks, et kerkiks metsavendadele pühendatud keskne mälestussammas.
Toimetaja: Indrek Kuus