Reformierakonna asutajaliige Igor Gräzin, te otsustasite lahkuda Reformierakonnast - kellele sel puhul peaks rohkem õnne soovima, kas teile või Reformierakonnale?

Mõlemale. Vähemalt viimane pool aastat on olnud nii, et me oleme teineteisele üsna korralikult närvidele käinud. Ära minemise asi on üsna pikalt käärinud lugu. Selle olemuse võiks taandada sellele, et Reformierakond on loobunud põhimõtetest, mille nimel ta loodi. See on vaba turu ja isikuvabaduse põhimõtted, kus inimesed ise otsustavad. Aga viimaste aastate jooksul on kõik muutunud. Majanduses oleme läinud riigistamise teed ja ehitame sotsialistlikku majandust. Ja mida ma ka Euroopas näen, me oleme läinud alandliku föderalismi teed. Me oleme pugenud Euroopa ees ja teinud nii poliitiliselt kui ka strateegiliselt Eestile halbu otsuseid. Ma ei ole nõus seda kaasa tegema.

Aga välisminister on meil sotsiaaldemokraat ja Reformierakonda pole isegi valitsuses. Kelle pihta teie kriitika on suunatud? Kas Urmas Paeti või Andrus Ansipi pihta?

Tuletame meelde, milline oli Eesti käitumine piirileppe sõlmimise küsimuses. Eesti püüdis piirilepet sõlmida iga hinna eest. Kui me vaatame, kuidas on Eesti Vabariik käitunud ÜRO-s, kus oldi Euroopa Liidu poolt ja USA vastu kui ameeriklased tahtsid pealinna Jeruusalemma üle viia (Eesti hääletas ÜRO resolutsiooni poolt, milles soovitati eirata Ühendriikide otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja mitte viia oma saatkondi Jeruusalemma - toim).

On üks erakond, mis võiks teile Reformierakonna asemel sobida ja see on EKRE. Kas me näeme teid nende ridades?

Igor Gräzin võttis aja maha ja mõtiskleb. EKRE-l on omad probleemid. Kõik mis puudutab EKRE majanduspoliitikat on ebaliberaalne. Näiteks nende idee Saaremaa sillast viitab, et nende majanduslikud arusaamad on väga segased.

Eesti liberaalne tulevik, nagu 1993-1996 kui Eesti sai jõukaks, baseerub ühel lihtsal asjal - erastamine. Eestis ei tohi olla riiklikke elektrijaamu, raudteed, raamatukogusid ja praamiühendust. Niipea kui need on olemas, siis on see sotsialistlik plaanimajandus. Meil on vedanud, et elame praegu majanduse tõusu ajal. Ma palun jumalat, et järgmine kriis tuleks nii pehme kui võimalik, sest me pole võimelised kriisiga hakkama saama.

Kas te riigikogu valimistel kandideerite?

Kindlasti mitte!

Aga Euroopa Parlamendi valimistel?

Praegu on kukla sügamise aeg. Mul on aega ja võimalusi asjade üle järele mõelda. Euroopa Parlamendi töö pole nii paberintensiivne kui riigikogu töö. Ma arvan, et jaanuar on hea kuu, et asjade üle mõtelda.

Kas see, et teid valiti Reformierakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti, teid erakonnast lahkudes kuidagi ei morjendanud?

Aga miks peaks morjendama? Seda kohta pole mulle keegi annetanud, see tuleneb Eesti Vabariigi valimisseadusest. Kindlasti on Reformierakonnas nii mõnigi, kes oleks olnud tänulik, kui ma jäänuks Muhu vallavolikokku edasi.

Aga Eesti 200, kes on deklareerinud end samuti liberaalse erakonnana. Miks nemad teile ei sobi?

Ma ei ole öelnud, et ei sobi. Eesti 200-l on üks sümpaatne iseloomujoon - neil on soov mõelda strateegiliselt ja pikalt. Nende miinus on see, et nad mõtlevad 30 aastale ette valesti. Strateegiline turu planeerimine ei käi nii lihtsalt, et tuled ja vaatad ja asi on valmis. Aga see, et nad on liberalismi seemne mulda lükanud, on positiivne. Võib-olla sealt tuleb midagi.

Kas saate täna kinnitada, et te üldse jätkate Eesti poliitikas?

Mitte midagi ei saa kinnitada. Septembris ma kinnitasin, et kandideerin riigikokku ja seal me nüüd oleme minu kinnitusega. Kinnitus oli, aga kandideerimist pole. Need kolm-neli kuud Euroopa Liidus ja tõeliste liberaalide nägemine on pannud mind mõtlema, et kuulge, Reformierakonna püha üritus pole veel lõppenud! Selle püha ürituse peab nüüd Reformierakonnalt ära võtma ja vaatame, mis edasi saab. Reformierakonna suurim viga on Reformierakond.

Pakkumisi teistelt erakondadelt olete juba saanud?

Pakkumisi on olnud, aga need on esiteks leiged ja teiseks pole väga olulised. Ma pole ka inimene, kes ühest parteist läheb ära ja hakkab ootama, mida teised pakuvad. Mina käsitlen ennast mitte kui enda müüjat, vaid ma olen tarbija. Mina käin turul ringi ja vaatan, mis üks või teine erakond teeb. Ja ma teen ise oma valiku.

Kas on kindel, et te EKRE nimekirjas riigikogusse ei kandideeri?

Mitte ükski asi pole kindel. Aga Mart Helme on öelnud, et me Igoriga oleme vanad head sõbrad, aga me pole nii suured sõbrad, et ma nende erakonda tuleks. Need on Helme sõnad. Ma arvan, et see teema ei tule kõne alla. Siin on meil EKRE-ga üks oluline maailmavaateline vahe. Kõik muud asjad võivad meil klappida, aga mis puudutab majandusvabadust ja majandusstrateegiat, no ei tule välja.