"Tõenäosus selleks on väga suur. Kui Keskerakond ja mina vaatame elu loogikat, siis oleks see täiesti mõistlik, loogiline ja arukas samm. Kui midagi paha vahele ei tule, siis ma arvan, et nii läheb," ütles Gräzin kolmapäeval rahvusringhäälingu (ERR) raadiouudistele, lisades, et põhimõtteliselt on tal Keskerakonnaga kokkulepe olemas.

Gräzin põhjendas Keskerakonna nimekirjas kandideerimist oma endise erakonna ja Keskerakonna maailmavaatelise sarnasusega. "Keskerakond ja Reformierakond on oma maailmavaadetelt ülimalt sarnased," ütles ta, viidates, et mõlemad kuuluvad Euroopas ka samasse poliitilisse katusorganisatsiooni, ALDE-sse. "Kui nüüd Reformierakonnaga (tekkis) selline probleem, et Reformierakonnaga (valimistele) minna ei saa, siis on absoluutselt loogiline, et hakkad ümberringi vaatama - et mis siin lähedal veel on - ja esimene on kohe Keskerakond. Kuna nad on maailmavaateliselt ja ideoloogiliselt nii kohutavalt sarnased, siis hakkavad määrama pisiasjad," rääkis Gräzin.

Euroskeptiliste vaadetega poliitik märkis ka, et talle sobib Keskerakonna mõnede, maailmavaatelt tsentrist paremale kalduvate liikmete euroskeptilisus. "Kui toimus referendum Euroopa Liitu astumise üle, siis ainsad, kes esitasid tingimusi - ütlesid, mis tingimistel võiks astuda ja mis asjad oleks veel vaja läbi rääkida - olidki üks osa Koonderakonnast - eeskätt põllumehed ja Keskerakond," rääkis Gräzin. Lisaks oli skeptiline ka ühendus Vaba Euroopa, millesse kuulusid Mart ja Martin Helme, Ivar Raig ja tema ise, märkis Gräzin.

Europarlamendi saadik põhjendas oma soovi uuesti kandideerida ka arengutega Euroopa Liidus laiemalt ning lubas valituks saades teha koostööd euroskeptiliste saadikutega. "Kui tulin septembris Euroopa Parlamenti, siis ütlesin, et tulen kuni märtsikuuni ja lähen siis tagasi riigikogusse. See oli minu absoluutselt siiras soov. Aga need kuud, mis ma siin (Euroopa Parlamendis - ERR) olen olnud, ma näen, et praegu on üleval üks fundamentaalselt oluline teema. Hinnangute järgi umbes üks kolmandik järgmisest Euroopa Parlamendist on euroskeptilised või eurokriitilised erakonnad. Ja selles situatsioonis, kus Euroopa Liit muutub absoluutselt teistsuguseks ja kus enam selle vana, traditsioonilise jutuga edasi ei saa, ma leian, et minu koht oleks nendes ridades," rääkis Gräzin.

Gräzin leidis, et Keskerakonna nimekirjas kandideerimine ei tähenda, et ta peaks astuma ka erakonna liikmeks. "Üks asi on kandideerimine erakonna nimekirjas, teine asi on erakonnas sees olemine. Ma ei ole kõige paremas vormis, et olla uuesti erakonna liige - hakata uuesti ringi sõitma ja hääli kogume erakonna kui terviku nimel. Selleks on minu meelest natukene hilja. Aga jällegi - never say never (eesti keeles: ära iial ütle iial).

Samuti ei osanud ta öelda, millisel kohal ta Keskerakonna nimekirjas võiks kandideerida.

Riigikogu mitmesse koosseisu kuulunud Gräzin oli 1994. aastal Reformierakonna asutajaliige. 3. jaanuaril 2019 lahkus ta Reformierakonnast. Gräzin sai Euroopa Parlamenti eelmise aasta septembris asendusliikmena pärast Kaja Kallase naasmist Eestisse Reformierakonda juhtima. Ta kogus 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Reformierakonna neljanda numbrina 975 häält.