Kehras lavastati Vabadussõja vastupealetungi lahing ja avati mälestussammas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1546760040000 | amCalendar}}

Sõjamuuseumi toetusel ehitatud soomusrong osales pühapäeval Vabadussõja vastupealetungi lahingu lavastusel Kehra ja Aegviidu vahel. Soomusrong sõidab läbi Vabadussõja marsruudi, kuid vana rongi edasine saatus on lahtine. Osana Vabadussõda 100 sündmustest avati ka Kehra lahingu mälestussammas Lahinguväljal.

Soomusrong number 1 Anton Irve juhtimisel lõpetas 100 aastat tagasi Eesti vägede taganemise ja aitas lükata veerema vastupealetungi. Pühapäeval osales tollase lahingu lavastuses üle 200 ajaloohuvilise Eestist, Lätist ja Venemaalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lahingupaigas avati taastatud mälestusmärk, mille loomiseks annatas raha üle 400 inimese.

"Vabadussõja võit oli ju meie ainuke võidetud sõda ja seda pidi toetama," ütles mälestusmärgi toetaja Tõnu Pukspuu.

Soomusrongilahing toimus raudteel, kus selleks tuli katkestada liiklus. Eesti Raudtee on soomusrongi reisiks läbi Eesti valmistunud pool aastat. Elron korraldas ümber rongide sõiduplaani.

"Ainuüksi täna, et siin saaks näidislahingu korraldada, on tunniajaline rongiliikluse katkestus. Elron tuli meile vastu - käigust jäi ära umbes viis rongi. Tänaseks on käima pandud asendusbussid," rääkis Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper.

Anija vallavanem Arvi Karotam unistab sellest, et soomusrong liikleks ka tulevikus Vabadussõja vastupealetungi algpunktis. Ta osaleks hea meelega ka ise selles trallis.

"Mõne korra aastas ta võiks siin käia. Ja ma tahaks selle soomusrongi peal olla piletimüüja ja vedurijuht," ütles Karotam.

Tehnilise järelevalve amet andis loa soomusrongi teekonnale.

Kaheteljelistel vagunitel, millest soomusrong ehitati, puuduvad pidurid. Rongi ees ja taga liikuvatel uuematel platvormidel on pidurid olemas.

Vanadel vagunitel on veeremi õlitamine keeruline. Kui seda ei tehta õigesti, kiiluvad rattad kinni ja vagun võib relssidelt välja sõita.

"See mõte iseenesest on ju kuldaväärt - viia läbi ajalootunde sõitvas rongis. See kõlab väga hästi. Ega meil selle vastu otseselt midagi ei oleks, aga suure tõenäosusega selle rongi liikumasaamine - mõte tasub kaalumist - niisama lihtne ei ole," rääkis Kupper.

Kehras avati lahingu mälestussammas

Vallavanem Arvi Karotami sõnul on lahingu mälestussamba kui olulise sümboli valmimisse panustanud väga paljud. "Heade inimeste toel on lõpuks valminud vääriline mälestussammas Vabadussõja esimese võiduka pöördelahingu meenutamiseks. Väärikas 6,5-meetrine taastatud sammas on nüüd kõigile Kehra inimestele, linna külastajatele ja ka rongiga möödasõitjaile nähtav," lisas Karotam.

Mälestussamba kavand valmis skulptor Ernst Jõesaarel juba 1930. aastate lõpus. Kaitseliidu algatusel ja toel püstitatud mälestussammas pidi avatama 23. juunil 1940. Alanud sõja tõttu jäi sammas ametlikult avamata ja 6,5 meetri kõrgune graniitsammas lasti Nõukogude vägede poolt õhku.  

Mälestussamba avamisel esinesid kõnedega president Kersti Kaljulaid, kaitseminister Jüri Luik, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja Anija vallavanem Arvi Karotam. Mälestussambale andis oma õnnistuse kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar.

Lahinguväljal süütasid võidutule Kaitseliidu Harju maleva pealikud.

Tallinnast väljus erigraafikuga rong lahinguväljale kell 09.40. Rong peatus Kehras kell 10.16 ning jõudis lahinguväljale kell 10.19. Tagasi Kehrasse ja edasi Tallinna väljus rong lahinguväljalt kell 13.03.

4. jaanuaril 1919 toimunud Kehra lahing oli Vabadussõja esimene edukas soomusrongilahing ja üks tähtsaimatest pöördelahingutest, mis peatas Nõukogude vägede pealetungi Tallinnale. Lahingu saatuse otsustas soomusrong number 1, mis komandör Anton Irve juhtimisel Kehra jaamast vaenlasele vastu läks. Praeguse Lahinguvälja raudteepeatuse juures peetud lahingus hävitati vaenlase väeüksus ja peatati pealetung Tallinnale.  Kehra lahingu võidust sai alguse Eesti rahvaväe kiire edu terves Eestis ja vaenlane tõrjuti piiri taha. Juba pooleteise kuu pärast kontrollis Eesti Vabariik kogu Eesti territooriumi. 

Vabadussõja 100. aastapäeva meenutamiseks toimub 2019. aastal sündmuste sari "Wabaduse teekond", mille raames toimuvad mitmed näidislahingud, mälestustseremooniad ja rahvamatkad. Samuti liigub mööda Eestit soomusrong nr 7 "Wabadus".

Toimetaja: Rutt Ernits, Vahur Lauri, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: