Katse teha Liberty mõisast presidendi residents maksis 354 000 eurot ({{commentsTotal}})

Liberty suvemõisa kompleksi kavand.
Liberty suvemõisa kompleksi kavand. Autor/allikas: RKAS

Tänaseks hüljatud plaan renoveerida Tallinnas Rocca al Mares asuv Liberty mõisakompleks presidendi residentsiks, on võtnud riigieelarvest vähemalt 354 000 eurot.

Presidendi kantselei hüvitas eelmisel aastal oma eelarvest Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) Liberty ehituse ärajäämisest tulenevad lepingulised kohustused mahus 354 000 eurot, ütles presidendi presssiesindaja Mailin Aasmäe esmaspäeval BNS-ile.

"Mainitud koostöölepingust tulenev summa tuli peamiselt ehitusprojekti koostamisest ning ehitushanke dokumentide ettevalmistusest, lisaks veel mõned projekteerimisega seotud teenused," selgitas RKAS-i pressiesindaja Mariliis Sepper teisipäeval BNS-ile.

Tema sõnul on aastased kulud on Liberty mõisa eest vahemikus 13-16 000 eurot, millest umbes poole moodustab maamaks ning ülejäänud valve ja heakorratööde kulud, mis tähendab koristustöid ja hooajalisi heakorratöid ning tehnohooldust, sealhulgas turvasüsteemide hooldus ja remonttöid. "See on kulu, mida me oma vara hoidmiseks kanname," märkis Sepper.

2014. aasta veebruaris selgus, et RKAS alustas presidendi kantseleiga läbirääkimisi, et kolida riigipea residents vabaõhumuuseumi lähedal asuvasse Liberty mõisa. Mõisa võinuksid tulla presidendi esindus- ja eluruumid, lisaks võimaldanuks residents võõrustada väliskülalisi. Ehitustööd pidanuks kavakohaselt algama 2015. aasta sügisel.

Aga juba 2014. aasta sügisel hakkas plaan venima, kuna projekteerimise riigihange kukkus esimesel korral läbi. Teise hanke võitnud arhitektuuri- ja inseneribürooga Novarc Group OÜga sõlmis RKAS 2014. aasta lõpus 206 250 euro suuruse lepingu residentsi projekteerimiseks ja autorijärelevalve teostamiseks.

Samuti nurjus esimene ehitushange, kuna ükski ettevõte ei nõustunud tegema pakkumist, mis oleks jäänud hankelepingu eeldatava maksumuse ehk 4,4 miljoni euro piiresse. 

Venimise tõttu ei jõudnud presidendi kantselei Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajal hoone rajamist otsustada, mistõttu ehitamisotsuse langetamine jõudis 2016. aasta oktoobris ametisse astunud president Kersti Kaljulaidi lauale.

2017. aasta veebruaris otsustas presidendi kantselei loobuda Ilvese ametiajal tehtud plaanist renoveerida Liberty kompleks presidendi ametlikuks residentiks.

2017. aasta detsembris andis riigihaldusminister Jaak Aab Eesti Vabaõhumuuseumile lootust, et muuseum võib Liberty mõisa hoone enda valdusse saada. Vabaõhumuuseumi, mille kasutuses oli Liberty ka enne 2014. aastat, hinnangul kuluks Liberty mõisa renoveerimiseks 2,8 miljonit eurot, raha selleks soovib muuseum saada riigilt.

"Liberty tulevik on veel otsustamata, analüüsitud on mitmeid erinevaid stsenaariume. Suure tõenäosusega jääb Liberty mõis riigile ning seda ei müüda," ütles RKAS-i pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

Kochide perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleks on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõis, samuti oluline 18.-20. sajandi sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Praegu asub 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Kolme Eesti arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise tähtsusega mälestisega – Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja – kompleksi kuuluvad taastatav Vana-Liberty maja, Vana-Liberty maja jääkelder, pesuköök, majahoidja elamu, aednik Jaulo maja, Daheimi maja, Daheimi kelder ja Egon Kochi garaaž.

Kochide perekonna ajalugu algas Liberty alal 1822. aastal, mil Gustav Alexander Koch abiellus Karl Friedrichi tütre Caroline Elisabeth von Strahlborniga, saades territooriumi omanikuks. G. A. Koch töötas muuseas Tallinnas notarina, rae sekretärina, raehärrana ja rae advokaadina.

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: