Vabaõhumuuseumi ärritab otsus loobuda presidendi residentsi rajamisest ({{commentsTotal}})

Presidendi kantselei otsus loobuda presidendi residentsi rajamisest Rocca al Maresse Liberty mõisa ärritab hoone endist omanikku Vabaõhumuuseumi, kes sooviks mõisa tagasi saada. Rahandusministeerium kiidab aga kantselei otsust, sest sellega säästetakse renoveerimise pealt viis miljonit eurot.

Kolmapäeval teatas presidendi kantselei, et loobub plaanist renoveerida Rocca al Mares Vabaõhumuuseumi külje all asuv Liberty mõisakompleks presidendi residentsiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Avalike suhete nõunik Taavi Linanmäe ütles kaks päeva tagasi BNS-ile, et sellisel kujul ei ole president Kersti Kaljulaidi jaoks Liberty mõisa vaja. President elab Nõmmel ja töötab Kadriorus, mistõttu puudub vajadus uue kompleksi järele.

Enne kui Liberty mõisa hakati presidendi residentsiks planeerima, kuulus see Vabaõhumuuseumi kooseisu. Nüüd on Vabaõhumuuseum presidendi kantseleis väga pettunud.

"Minu meelest on see väga lühinägelik. Üks president ei saa mõelda ainult sellesse päeva, et tema ei taha siin olla. Ta ei ole Eestis viimane president ja ei saa teha nii, et ühel aastal otsustame nii ja teisel aastal otsustame teistmoodi," kommenteeris Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp.

Vabaõhumuuseum plaanis veel 2010. aastal maaarhitektuuri keskuse koolitus- ja nõustmaiskeskust. Renoveerimisprojektiks ja peahoone katuse parandamiseks kasutati ka Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatava Kesk-Läänemere programmi toetust. Projekti maksumus oli kokku 67 tuhat eurot.

"Meie ju andsime n-ö garantiikirjad, et see projekt on jätkusuutlik, projekteerimine on investeering. Nüüd, kui kuri ametnik tahab meile turja tulla, siis on pahandus majas," sõnas Lutsepp.

Vabaõhumuuseum tahaks Liberty mõisa uue otsuse valguses tagasi saada.

Hoonet haldav Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on juba öelnud, et on valmis mõisa maha müüma.

"Ma loodan, et see on RKAS-i poolt esialgne väljaöeldud mõte. Mina küll ei näe, et need hooned peaksid minema vabaturul müüki. Need olid mõeldud ikkagi väga konkreetselt presidendi esindusruumideks. Meie soov oleks, et väärikad hooned oleks korda tehtud ja avalikult kättesaadavad," rääkis kultuuriministeeriumi asekantsler, SA Vabaõhumuuseumi nõukogu esimees Tarvi Sits.

Kõige halvem on asekantsleri sõnul see, kui mõis müüdaks lihtsalt kellegi suvilaks.

Rahandusministeerium aga peab õigeks presidendi otsust umbes viie miljoni eurosest projektist loobuda.

"Tahaks tunnustada presidendi kantseleid sellise mõistliku ja ratsionaalse otsuse eest. Tõepoolest, kui uus president leiab, et temale ei ole seda objekti vaja, siis ei ole mõistlik seda korda teha ka lihtsalt igaks-juhuks," ütles ministeeriumi riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan.

Edasi kaalutakse, mis mõisast edasi saab. Valikuid on kolm: kas hooned antakse mõnele teisele riigiasutusele, näiteks Vabaõhumuuseumile tagasi, mõisakompleks konserveeritakse tulevikuks või pannakse müüki.

Toimetaja: Merili Nael



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: