Tööinspektsioon: töökeskkond Eestis paraneb mõne sentimeetri haaval ({{commentsTotal}})

Enim vähenes õnnetuste arv riigikaitses. Pildil õppus Saber Strike.
Enim vähenes õnnetuste arv riigikaitses. Pildil õppus Saber Strike. Autor/allikas: Siim Verner Teder/mil.ee

Esialgse statistika kohaselt juhtus 2018. aastal Eestis 5128 tööõnnetust ning tööl sai surma kümme inimest, mis on varasemaga võrreldes peaaegu sama tase. Seega ei saa tööinspektsiooni hinnangul rääkida Eestis töökeskkonna paranemisest.

Tööinspektsioon registreeris lõppenud aastal 5128 tööõnnetust, millest 182 juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel. Kergeid õnnetusi oli 4000, raskeid 1106 ning raskusaste on jäänud määramata 11 juhtumi puhul. Mullu kaotas tööl oma elu kümme inimest. Veel ühe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud on selgitamisel. Töövaidluskomisjonile laekus 2718 avaldust.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele. "Statistika põhjal tuleb nentida, et töökeskkond Eesti ettevõtetes paraneb iga aastaga vaid mõne sentimeetri haaval," tõdes ta.

"Mullu vähenes veidi nende tööõnnetuste arv, mille tõttu töötaja jäi töövõimetuslehele. Töökeskkonna paranemisest paraku aga rääkida ei saa, sest raskete tööõnnetuste arv pole muutunud. Samuti kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mistõttu jättis oma elu tööd tehes kümme inimest, " lisas Maripuu.

Tööõnnetusterohkeim oli eelmisel aastal metalltoodete sektor. Vähim tööõnnetusi juhtus kalanduses. Valdkondade vaates on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, toiduainetetööstuses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Enim kasvas tööõnnetuse arv kaubanduses, ehituses ja põllumajanduses. Maakondlikult juhtus enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Välisriikidest juhtus enim tööõnnetusi Eesti töötajatega Soomes.

2017. aastal registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus kaheksa inimest.

1. jaanuarist 2019 muutus tööõnnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm. Nüüdsest tuleb esitada raport siis, kui juhtus raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või kerge tööõnnetus, mille tagajärjel töötaja jäi töövõimetuslehele. Tööõnnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete tööõnnetuste puhul, millega ei kaasnenud töötaja töövõimetuslehel viibimist.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: