Digiõppekirjandust ilmub nõutust vähem ({{commentsTotal}})

Õppematerjali näide Koolibri kirjastuses välja antud digiaabitsast
Õppematerjali näide Koolibri kirjastuses välja antud digiaabitsast Autor/allikas: koolisysteemid.ee

Kuigi 2015. aasta maikuust on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppekirjanduse väljaandjad kohustatud ilmuva õppekirjanduse tegema kättesaadavaks ka digitaalses vormis, pole mitmed kirjastused seatud tingimustest siiski kinni pidanud.

Täpset ülevaadet, kui paljudel alates 2015. aasta maikuust kirjastatud paberõpikutel puudub praeguseks hetkeks digitaalne versioon, küll ei ole, kuid digitaalse õppevara infosüsteemi e-Koolikoti põhjal on siiski mõningaid kirjastusi, kelle välja antud õppekirjandus digiversioonis leitav pole.

"Digi ei asenda tänast paberit sajaprotsendiliselt, et siin on kindlasti tasakaal ja mingil kujul on kindlasti asjakohasem kasutadagi paberõpikut, aga nagu ma ütlesin, et ta sellisel juhul, kui ta ei ole digitaalselt kättesaadavaks tehtud, ta ei vasta õppekirjandusele selle esitatud tingimustel," rääkis ERR-ile haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

Ta märkis, et õppematerjalide digitaalne vorm ei ole jonni pärast tingimuseks seatud, vaid see loob võimaluse õppida teisiti ning täpselt siis ja seal, kus on vaja.

Põhjuseid, miks mõningad, eriti väiksemad kirjastused õpikute digiversioonide loomises just väga entusiastlikud pole, on Rillo sõnul mitu. Näiteks on koolide valmisolek varasematel aastatel olnud tagasihoidlikum ja seetõttu pole kirjastused tajunud Rillo sõnul suurt nõudlust digiõpikute loomiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Puudusi on ka kompetentsis.

"Nende kompetents on välja kasvatatud ennekõike just sellise paberkandjal õpiku loomiseks, et digiõpik ei ole täna kindlasti ju enam pdf-kujul staatiline digitaalne versioon lihtsalt kallimal kandjal. Ja selline kompetents sellist õpikut teha ei ole veel paljudes ettevõtetes välja kujunenud või välja arenenud."

Kirjastus Mauruse digitoimetaja Marili Pärtel ütleb Eesti rahvusringhäälingule antud kirjalikus kommentaaris, et kuigi nende kirjastuse poolt väljastatud kõikidel õppematerjalidel on olemas ka digitaalne versioon, on turul siiski tunda probleeme – alati ei ole kirjastustel vajalikke ressursse digiõppevara loomiseks kusagilt võtta. Ka õpiku pdf-faili avalikustamine on formaalselt vastavuses 2015. aasta seadusega, kuid iga Eesti haridusmaastikul tegutsev õpikukirjastus peaks Pärteli sõnul endale seadma õpilaste ja õpetajate heaolust lähtuvalt kõrgemaid eesmärke.

Kirjastus Skriibus juhatuse liige Margus Kurm sõnas aga kirjalikus kommentaaris, et vale on väita, justkui puuduks koolide nõudlus digitaalsete õpikute osas. Pigem saavad probleemid alguse sellest, et koolidele pole riigi poolt eraldatud rahalisi vahendeid, mille abil siis digitaalset õppekirjandust soetada või ka koolide ja õpetajate valmidust tehnikat ja digiõppevahendeid tunnis kasutamiseks suurendada. Tasuta pakkumise tingimustes pole Kurmi sõnul aga mõistlik kirjastusel investeeringuid teha nii, et täies mahus digiõppevara välja arendada.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: