Vaher: teede olukorraga ei saa rahule jääda ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sel aastal riigi põhimaanteedel toimunud kolmes hukkunuga avariis olid teed maanteeameti kinnitusel hooldatud vastavalt äsja karmistatud nõuetele. Samas tunnistab maanteeamet, et libeduse olulist näitajat - haardetegurit mõõdavad nad alles pärast õnnetust. Politseijuht Elmar Vaheri sõnul ei saa teede olukorraga rahule jääda.

Neljapäev tõi politseile üle 80 avariiga seotud väljakutse, üks raskemaid õnnetusi juhtus õhtul Tallinna-Lagedi teel, kus põrkasid kokku kaks veoautot. Päästjad olid sunnitud raskelt kannatada saanud juhi veoautost välja lõikama ja tee oli mitu tundi suletud.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles, et kui vaadata seda aastat liikluses, siis see on alanud tõesti raskelt. "Liikluses on hukkunud kuus inimest, seda on kahe võrra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi vältel. Eks see jaanuar viimastel aastatel ongi selline, kus ilm on heitlik ja temperatuur keerleb nulli ümber ja sellised kuud on liikluses ühed raskemad," sõnas Loigo.

Maanteeamet on alates novembrist karmistanud nõudeid, millele peavad riigi põhimaanted vastama. Ameti uurimine on näidanud, et täna, esmaspäeval ja eelmisel nädalal juhtunud surmaga lõppenud avariide paigas ei ole mingit põhjust teehooldusfirmade tööle midagi ette heita.

"Tee hooldajatele meil nõudeid ei ole, seal on küsimus selles, et meil võiksid need nõuded veel paremad olla. See on üks koht, mille kallal me praegu töötame ja püüame leida neid võimalusi, kuidas tulevikus veel paremini saaks, aga me alles rakendame neid viiamaseid muudatusi sel talvel ja meil on veel järgmised sammud valmis, millest on veel vara rääkida," ütles maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.

Eelmisel esmaspäeval Põltsamaa vallas toimunud kahe hukkunuga liiklusõnnetuspaigal kohal käinud avariipolitseinik Rando Jõemets näeb asja teisiti ning ütleb otsesõnu, et korralikum teehooldus oleks suure tõenäosusega aidanud õnnetust ära hoida.

"Oleks seal käinud soolapuistur, ma arvan see õnnetus oleks olemata olnud. Arvatavasti veoauto juht sattus vasakpoolse rattaga vasakpöörde raja peale, kus oli lumisem kate ja põhirada, otseviiv rada oli jäitega kaetud, sealt hakkas veoautot kiskuma vasakule. Eks ta proovis pidurdada mingi hetk, aga ega seal midagi teha polnud, tee oli lihtsalt niivõrd libe," rääkis Jõemets.

Teehooldusfirmad ja maanteeamet kasutavad libedusetõrje planeerimiseks lisaks erinevatele ilmaprognoosidele ja liiklejate tagasisidele ka teeilmajaamade andmeid. Sellest ei piisa õnnetuse ajal valitsenud teeolude kindlakstegemiseks.

"Teeilmajaamade võrk ei ole nii tihe, et igale poole Eestis jõuaks, nad on tihti 20-30 kilomeetri raadiuses õnnetuskohast. Meie oma teehooldajaid kutsume korrale ka teeilmajaade andmete põhjal. Kui sealt on näha, et tee on libedaks läinud, aga partneril tegevust ei järgne, siis me läheme rahaliselt sanktsioneerima töövõtjaid," selgitas Tarmo Mõttus.

Haardetegurit näitavad seadmed on peal teehooldusfirmade ja maanteameti patrullsõidukitel ja ühel Lux expressi Tallinna-Tartu liinil sõitval bussil. Lux Expressist ja Teede tehnokeskusest kinnitati Aktuaalsele kaamerale, et neil poleks midagi selle vastu, kui iga 25-meetri tagant libeduseinfot andvaid seadmeid oleks bussidel rohkem. Küsimus on, kes need kinni maksab.

Vaher: rahustame liiklust maksimaalsete jõududega

Küsimusele, kas politsei hinnangu järgi on Eesti teed nõuetekohaselt hooldatud vastas "Aktuaalse kaamera" stuudios politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, et tee olukorraga ei saa rahule jääda.

"Saab paremini. Kindlasti aitab meie arvates kaasa ka igasugune liiklusmärgistuse üle vaatamine," ütles ta.

Vaheri sõnul oleks palju abi ka elektroonilistest, automaatsetest liiklusmärkidest.

Vaher rääkis, et politsei on enamuse oma ressursist just liikluse jälgimisse panustanud.

"Meie üks eesmärke on rahustada liiklust ja sellega me tegeleme praegu maksimaalsete jõududega. Me oleme tõstnud kogu oma jõu liiklusesse. Ka täna hommikul meie operatiivjuhid otsustasid jooksvalt ümber kogu oma ressursi, lõpetasid väga paljud tööd ja saatsid inimesed liiklust rahustama," sõnas ta.

Vaher pani juhtidele südamele, et keerulistes ilmaoludes tuleks liiklemisel kiirust vähendada, hoida pikivahet ja mitte tegeleda roolis olles kõrvaliste asjadega.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: Marju Kaasik



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: